Arvustus. Uus "Ämblikmees" on suvine kassahitt parimas võtmes
Uus film kinodes
"Ämblikmees: Kojutulek" ("Spider-Man: Homecoming")
Režissöör: Jon Watts
Osades: Tom Holland, Robert Downey Jr., Marisa Tomei, Donald Glover, Michael Keaton, Jon Favreau
8/10
Ämblikmehe essents ja taustalugu on kõigile ammugi tuttav – kui mitte Raimi versioonidest, siis vähemasti 2012. aasta reinkarnatsioonist ja tolle järjest. Õnneks on nüüd aga uusversioonide aeg seljataga, sest punastes liibukates kangelane, nagu pealkirigi nina alla hõõrub, on lõpuks koju tulnud. Ning siin enam kahtlust pole – uus "Ämblikmees" teeb selgeks, et just Marveli universum on varem soolofilme trotsinud tegelasele parim väljund.
Uskumatu, aga tõsi – kuna Ämblikmehest on sel sajandil vändatud tervelt viis täispikka linateost, kaks nende seast omavahel praktiliselt identsed, on Marvel seekord murdnud oma aastatepikkust traditsiooni ning jätnud kangelase "saamisloo" jutustamata. Esmakordselt filmis "Kapten Ameerika: Kodusõda" oma nägu (või maski) näidanud Ämblikmehel on võimed juba olemas ja nende päritolu ega olemust seletama ei vaevuta. Niisiis pääsevad vaatajad tüütust kohustusest näha juba kolmandat korda onu Beni traagilist surma ning endistviisi tobedat ämblikuhammustust, mis Marveli relatiivses realistlikkuses nagunii veidi kohatuna tundunuks.
Aga "Ämblikmees: Kojutulek" polegi nagu iga teine Marveli superkangelaselugu. Tõsi küll, ta sobitub nii sisult kui vaimult nimetatud universumisse, lisades sellele omalt poolt kuhjaga mitmekesisust ja emotsionaalset põhja, aga klassikalist valemit, mille korduvkasutamist meeldib mulle Marveli filmide puhul ikka ja jälle ette heita, seekord rakendatud pole – vähemasti mitte nii konkreetselt. Tegemist on märksa eraldiseisvama teosega, mida Marveli tohutu taustsüsteem siiski selgelt toetab.
Eelkõige on "Kojutulek" üks südamlik ja siiras lugu noorest poisist, kel on ennastsalgav järjepidevus oma kodukoha ja miks mitte ka kogu maailma heaolu tagamiseks. 2017. aasta Peter Parker ei vaja au ega kuulsust, kellegi poolehoidu, abi ega tunnustust – tegu on noormehega, keda juhib missioonitunne ja hea süda. Seepärast väärib "Kojutulek" tähelepanu ja kiitust, uuest Ämblikmehest sümpaatsemat ja eeskujulikumat superkangelast tänapäeval ei leia. Tõeliselt auväärne saavutus!
Nimiossa on valitud Tom Holland, nooruke poiss, kes sarnaselt Peteriga ennast veel korralikult tõestada pole saanud, kuid nüüd endast tõepoolest maksimumi annab, et näidata, kuivõrd andekas võib üks pealtnäha suvaline teismeeas kutt olla. Ja tüübi klapp Robert Downey Jr.-iga on täiesti hämmastav! Hollandi nooruslik ja vahetu energia, mõneti isegi naiivsus (see küll pigem rollist kui näitlejast tingitud), ongi see, mis uue "Ämblikmehe" nii meeldejäävaks ja ägedaks tükiks muudab. Unustage superkangelaste kramplik tõsidus, igavad maailmavallutusplaanidega kurikaelad ja üledramatiseeritud situatsioonid – "Ämblikmees: Kojutulek" toob endaga rõõmu, lõbu ja kangelaselu lustliku lapsemeelsuse, mis Tasujate missioonide kõrgete panuste varju on jäänud.
Kui viimastele Marveli filmidele on iseloomulik olnud mõnevõrra sunnitud huumor, mille ainus eesmärk on rutiinsevõitu olukordi vaatajasõbralikumaks muuta, siis uus "Ämblikmees" selle mure käes ei kannata. Kogu teost kirjeldab üpriski kerglane atmosfäär, mis ka dramaatilisemates olukordades nutikale ja igati naturaalsele koomikale ruumi jätab. Pinget ja konflikti jagub siiagi, aga see ei muuda fakti, et "Kojutulek" on tõeline heatujufilm, mille siirus haarab kaasa, teeb rõõmsaks ning ehk isegi süstib lootust inimkonna headusse.
Niisiis on "Ämblikmees: Kojutulek" vaieldamatu õnnestumine, lausa täistabamus, mis tõestab, et Marveli universum pole oma progressi kaugeltki veel lõpetanud ning tõelised viljad, pika ja kaalutletult järjepideva töö tulemused, nopitakse alles tulevikus. Tom Hollandi "Ämblikmees" on suurepärane lisandus Marveli aina laienevasse superkangelaste rivistusse, keda loodetavasti veel pikalt kinolinadel näha saab. Suvine kassahitt parimas võtmes.
Treiler:
Toimetaja: Madis Järvekülg