Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Arvustus. Ämblikmees koob suve soojaks

"Spiderman: Homecoming" ("Ämblikmees: Kojutulek") Autor/allikas: outnow.ch

Uus film kinodes
"Ämblikmees: Kojutulek" ("Spiderman: Homecoming")
Režissöör: Jon Watts
Osades: Tom Holland, Robert Downey Jr, Marisa Tomei, Donald Glover, Michael Keaton, Jon Favreau
9/10

Uus Ämblikmehe film on õnnestunud kooslus komöödiast, noortefilmist ja märulist, õnneks ei panda siin romantilisele liinile erilist rõhku, see on küll olemas, kuid jääb sobivalt põgusaks.

Ämblikmees Tom Hollandi kehastuses on veel koolipoiss, ta on tüüpiline teismeline, kelle maailmapilt ei ole veel täiskasvanulikult vaoshoitud. Väga sümpaatselt on edasi antud teismelise poisi innustumine mingist vingest vidinast (näiteks uuest kostüümist), tema siirus ja naiivsus võtab vaataja relvituks ja võidab publiku kohe enda poole. Ämblikmehe tegelaskuju on siin õnnestunult terviklik, noor superkangelane õpib oma võimeid tundma, ta alles uurib elu, usaldab ja usub headusesse. Kuigi võitleb ka pahadega, on noor Ämblikmees siiski veel tõepoolest usutavalt noor, mitte mingi varaküps täiskasvanu, keda lihtsalt markeeritakse mingisse teismeikka. Selles filmis on Ämblikmees tõesti normaalne teismeline, mis siis, et mõningaste supervõimetega.

Filmi on põimitud ka omalaadne Romeo ja Julia lugu, Ämblikmees on salaja sisse võetud ühest kooliõest, neil nagu natuke susiseb ka, kuid õnneks on see kõik jäetud pigem kohmakaks käehoidmiseks kui arendatud kirglikeks suudlusteks paduvihmas. Romantikat siin on, kuid täpselt õiges mõõdus. Kui seda üldse poleks, tekiks ka kahtlus, et mis teismeline see selline on.

Ämblikmees ei ole koolis kuigi popp, tal on vaid üks parim sõber, kuid ta pole ka mingi kõrvaletõrjutu. Tal on ka üks kiusaja, kes teda mõnitada püüab, kuid õnneks jääb seegi usutavatesse raamidesse, superkangelasest pole maalitud mingit täiesti kahte erinevat elu elavat tegelast, keda koolis kiusatakse, kuid kes salaja teeb kangelastegusid. Kui supervõimed välja jätta, siis on Ämblikmehe tegelane ja teda ümbritsevad kaaslased loodud hästi loomulikult ja tõesti usutavalt. Noorte omavahelisi suhteid ei ole liiga üle paisutatud või ühte äärmusesse aetud.

Parima sõbraga mängib Ämblikmees legodega, arutab maailma asju, kuni sõber Ned (Jacob Batalon) kogemata teada saab, et Peter on Ämblikmees. See on omamoodi koomiline situatsioon ja sarnaseid mõnusa heasüdamliku huumoriga stseene on filmis veelgi.

Kogu filmi saabki iseloomustada ühe sõnaga: soe. Siin on küll muljetavaldavaid märulistseene, ahastamapanevaid katastroofihirmus karjeid, korralikku tümitamist kurjade poolt, kuid lõpuks on isegi kurjad tegelased siin esindatud nii, et nad ei ole tegelikult päris nullist sündinud pahad. Ka seekordne Ämblikmehe kuri vastane Vulture (Michael Keaton) saab portreteeritud nii, et tal on ka positiivne pool või vähemalt põhjendatakse ära, mis sündmusest tema kurjale teele asumine alguse sai. Talle ei loeta moraali ja teda ei mõisteta hukka. See jääb vaataja enda mõelda ja arutada.

Omaette isa-poja sarnaste suhete liin on Ämblikmehe ja Raudmehe vahel. Nimelt filmi alguses saab Ämblikmees Raudmehelt kingituseks uue vinge kostüümi ja sellega saab ta osaliseks Tasujate treeningprogrammis. Midagi erilist nagu toimuma ei hakka, Peter Parker muudkui igavleb ja näib, et ta on omapäi ja unustatud. Ta püüab võita Raudmehe tähelepanu, mingil hetkel ta seda ka saab, ta saab nii mõnegi isaliku manitsuse ja on üldiselt ikkagi oma murega üksi ning peab ise raskused ületama.

Ka see tegevusliin on hoolimata suhtekonarustest oma tonaalsuselt hooliv ja soe, eelkõige tänu sellele, et Ämblikmees on siin tõestu üdini siiras ja positiivne tegelane, ta ei pea vimma ega kogu viha. Kui ta äpardub, siis proovib uuesti. Tal ei õnnestu kõik kohe esimesel katsel ja see kõik on serveeritud heasüdamliku pehme naljaga, mis siiski ei muuda superkangelast ennast kuidagi nõrgukesemaks, vaid pigem teeb temast suurema kangelase. See soojus ja heasüdamlikkus muudab märuli teistest eristuvaks, siin pole ainult kõva kärts ja pauk, puudub terav must huumor, kuid saab ka kärtsu ja pauku saab ning nali on naljakas.

Visuaalselt on uus Ämblikmees samuti õnnestunud, siin on suurepäraseid kunstilisi kaadreid, häid efekte, muljetavaldavad kostüümid, eriti äge on Vulture tiibkostüüm.

Marveli koomiksimaailm on üha enam hakanud üksteisega haakuma, otseselt pole küll oluline, et oleksite näinud Tasujate filme või Raudmehe saagat, kuid mingid algteadmised nendest võiksid olemas olla. No et lihtsalt aduksite matsu, miks Ämblikmees Raudmeest ja Tasujaid nii väga imetleb. Samas ei ole selle filmi puhul üldse oluline eelnevate Ämblikmehe filmidega kursis olemine. Need ei ole omavahel seotud. Uus Ämblikmees on uus tase, eraldiseisev film, mis on hästi õnnestunud nii sisult kui ka visuaalse poole pealt.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: