Kultuuriasutuste probleeme tuleb Pärna hinnangul uurida sama ajakirjandusliku professionaalsusega nagu teiste ühiskonnaelu valdkondade omi, kuid kultuurist rääkides tuleb leida ka tee nende inimesteni, kes pole valdkonna erialakeelega harjunud.

2026. aasta alguses Klassikaraadio peatoimetajana tööle asunud Pärn rõhutas, et Klassikaraadio on palju enamat kui klassikalise muusika raadio. Selle programm koosneb kureeritud muusikavalikust, kontserdiülekannetest ja kultuuriajakirjandusest. Klassikaline muusika moodustab programmist umbes 65 protsenti, kuid eetris kõlab ka džäss, folk, maailmamuusika ja nüüdismuusika.

"Ma leian, et mida tugevam on kultuuriajakirjandus sisuliselt, seda tugevamas positsioonis on kultuur ka kogu ühiskonnas," kirjeldas Klassikaraadio peatoimetaja ühte oma eesmärkidest.

Kultuuriajakirjanduse sisulise poole tugevdamise näitena tõi Pärn uue, uuriva kultuuriajakirjanduse saate "Pähklipureja", kus vaadeldakse kultuurinähtusi ja -probleeme laiemas ühiskondlikus kontekstis. Näiteks võib muusikaelu kaudu uurida poliitika ja kultuuri seoseid või seda, kuidas toimivad kultuuriasutused ja millised protsessid jäävad publiku eest varju.

Kirjeldades suunda, millele Klassikaraadio soovib rohkem tähelepanu pöörata, rõhutas Pärn soovi "teha kriitikat mitte teostele või esitustele, vaid protsessidele, mida keegi praegu õieti ei tee".

Samas püüab Klassikaraadio avada kuulajale erinevaid uksi ka sellise muusika juurde, mis ei pruugi esimesel kuulamisel tuttav või kergesti mõistetav tunduda.

"Me ei saa jääda kinni ainult muusikaajalukku ja kuulata ainult 200 aastat tagasi elanud heliloojate muusikat," rõhutas ta. Ka praegu meie kõrval elavad heliloojad loovad muusikat, mille kaudu saab mõtestada tänapäeva. Klassikaraadio ülesanne on aidata kuulajal selleni jõuda, pakkudes teoste ja nende loojate kohta taustainfot ning olla teejuhiks ja kaaslaseks uue muusika kogemisel. "Kuulake, mis on see muusika, mida praegu kirjutatakse," esitas ta üleskutse.

Kultuur vajab ka valvekoera

Pärna hinnangul võiks Eesti kultuuriajakirjanduses olla rohkem esindatud kultuurielu toimimise kriitiline analüüs. Kultuurisündmuste eeltutvustamine ja nende järelarvustamine on vajalikud, kuid sama tähtis on uurida rahastamist, kultuuripoliitikat ning institutsioonide juhtimist.

Kultuuriajakirjanikul võib seejuures olla keeruline roll. Ta tutvustab muusikuid ja nende loomingut, vahendab kontserte, kuid peab vajaduse korral küsima samadelt inimestelt ka kriitilisi küsimusi. Pikaajalised suhted allikatega võivad muuta selle ebamugavaks, kuid ajakirjandusliku sõltumatuse poole peab igal juhul püüdlema.

"Kultuur väärib sama tõsist kajastust nagu ükskõik mis teine valdkond," rõhutab Pärn. Tema sõnul kasutatakse kultuuris palju avalikku raha ning selle kasutamine ja institutsioonides toimuv peavad olema läbipaistvad.

Probleemidest rääkimine ei tähenda tema hinnangul kultuurivaldkonna ründamist. Vastupidi, ajakirjanikud tunnevad valdkonda sageli seestpoolt ning saavad selle arengut jälgida nii edusammude kui ka probleemide ajal. Nii ei ilmu nad kohale ainult siis, kui midagi on valesti.

Pärn ei arva siiski, et kultuuriajakirjandus peaks tingimata muutuma teravamaks või konfliktsemaks. Oluline on, et käsitlus oleks sisukas ja professionaalne. Ka arvustuste puhul ei ole tema meelest peamine küsimus kriitika teravus, vaid see, kas lugeja saab aru, mis teose või esituse puhul tegelikult toimus ja miks.

"See ei tähenda, et sa pead ütlema, kas see oli kohutav õnnestumine või see oli läbikukkumine; tuleb pakkuda analüüsi ja vaadata esmamuljest kaugemale," selgitas ta.

Kultuuriajakirjandus peab olema kättesaadav

Kuigi Eesti kultuuriajakirjanduses on nii majanduslikke raskusi kui uusi võimalusi, on Pärna hinnangul on eriti tähtis, et põhjalikum kultuurikäsitlus jääks publikule kättesaadavaks.

Ta ei toetanud mõtet muuta kultuurilehe Sirp veebisisu tasuliseks, sest see võib vähendada väljaande levikut ja mõju. "Mida raskemaks me nõudlikuma ajakirjanduseni jõudmise teeme, seda vähem on meil lugejaid ja seda väiksem on mõju," lausus Pärn.

Samas ei näe ta kultuuriajakirjanduse tulevikku üksnes murelikuna. "Millises valdkonnas, peale tehisintellekti, on 2026. aastal veel võimalik avastada uusi territooriume? Kultuuriajakirjanduses on, " rõhutas Pärn.

Inimesele, kes pole Klassikaraadiot ammu kuulanud või pole seda üldse teinud, soovitas Pärn proovida midagi uut: kuulata nüüdismuusikat 30. oktoobri otseülekandes Klassikaraadios ERSO esinemisest festivali Afekt avakontserdil.