Nordeconi juhatuse liikme Tarmo Pohlaku sõnul on ehituse valmimist kõige enam mõjutanud objekti asukoht vanalinna kitsas sisehoovis. "Arheoloogilised väljakaevamised võtsid eeldatust rohkem aega ja otse olemasoleva hoone kõrvale maa alla rajatava blackbox-saali ehitus on osutunud oodatust tunduvalt keerukamaks," ütles Tarmo Pohlak. "Kuna samas hoovis tegi trassitöid ka kolmas osapool, tuli paralleelse ehitamise asemel töid teha järjest, mis pikendas ehituse kestust."

Ehitaja sõnul lisasid aega muinsuskaitse all oleva hoonekompleksi projekteerimine ja kooskõlastamine ning muuseumihoone erilahendused. Muu hulgas tuli keldri põrandaga minna sügavamale, mistõttu tuli aja jooksul vajunud ja pragunenud hoone vundamendid alt täiendavalt betoneerida.

"Tuleb tunnistada, et olime vaatamata tõsistele pingutustele ehitusplatsil liiga lootusrikkad ja jäime tellijale tähtaja edasilükkumisest teada andmisega hiljaks. Mõistame, kui suured on hoone avamisega seotud ettevalmistused ja tekkinud olukord on kahetsusväärne. Täname tellijat konstruktiivse ja lahendustele suunatud suhtumise eest ning teeme koostöös endast kõik oleneva, et tellija saaks oma plaanidega edasi liikuda," ütles Tarmo Pohlak.

SA Kunstihoone ja Nordecon AS sõlmisid hoone renoveerimiseks töövõtulepingu 2024. aasta detsembris. Lepingu maksumus on kaheksa miljonit eurot ilma käibemaksuta ja tööde lõpp oli planeeritud 2026. aasta detsembrisse. Kunstihoone meeskond, kuraatorid ja kunstnikud valmistusid selle tähtaja teadmises hoone avamiseks, kuni ehitaja andis teada, et vajab lisaaega.

"Kunstihoone meeskond ja kunstnikud olid valmis esimese renoveerimisjärgse näituse avamiseks juba sel aastal. Meile tuli kurva ja ootamatu üllatusena, et Nordecon vajab nii viimasel hetkel veel ajapikendust," ütles Tallinna Kunstihoone juhataja Paul Aguraiuja. "Õnneks oleme tänu kiirele tööle ja partnerite mõistvale suhtumisele suutnud järgmise poolteise aasta näituseprogrammi uute oludega kohandada ja valmistume avamiseks märtsis. Nordecon on nüüdseks esitanud viimaste kuude tegevuskava ja ajaplaani ning on näha, et nad tõesti pingutavad."

Kunstihoone avab uksed Tamara Luuki ja Siim Preimani kureeritud näitusega "Eesti kunsti algus ja …". Näitus toob kokku ajaloolised meistriteosed, kaasaegse kunsti ja uued tellimustööd ning jälgib Eesti kunsti arengut 19. sajandist tänapäevani looduse, maastiku ja kuuluvustunde kaudu.

Peale hoone lõplikku valmimist ja kasutusloa saamist pääsevad Tallinna Kunstihoone külastajad ka sinna, kuhu varem ei pääsenud. Hoones on laiendatud galeriid, uued liikumisteed, uuendatud välinäitusealad ja sisehoov. Maa alla rajatud blackbox-saal on mõeldud performatiivsele kunstile, videole, helile ja eksperimentaalsele kaasaegsele kunstile. Muuseumitasemel kliimaseadmed, suurem kandevõime ja uued riputussüsteemid võimaldavad kunstihoonel esimest korda oma ajaloos laenata teoseid rahvusvahelistest muuseumidest ja eksponeerida keerulisemaid töid. Majas taasavatakse ka Kuku klubi koos uue restoraniga.

Avamise edasilükkumine muudab ka järgmise aasta programmi. Eesti Kunstnike Liidu 2027. aasta kevadnäitus toimub Lasnamäe paviljonis ja EKLi viies galeriis. Kogu 2027. aasta näituseprogrammi avaldab kunstihoone 2027. aasta alguses.

Tallinna Kunstihoone uus juht Maria Arusoo asub ametisse 1. jaanuaril 2027. Paul Aguraiuja nõustab kuni ehituse valmimiseni kaugtööna uut juhti ehitusega seotud küsimustes.

Tallinna Kunstihoone avati 1934. aastal Vabaduse väljakul ühe esimese spetsiaalselt kunstihalliks ehitatud hoonena Põhja-Euroopas ning see oli Eesti esimene kaasaegsele kunstile pühendatud näitusemaja. Viimati renoveeriti näituseruume 1995. aastal, osa maja ja tehnosüsteeme pole peale teist maailmasõda kordagi renoveeritud. 

Tallinna Kunstihoone kolis näitusetegevuse hoone remondi ajaks Lasnamäe paviljoni 2022. aasta novembris. Taaskasutatav hoone asub Lindakivi keskuse kõrval aadressil J. Koorti 24 ning jätkab tegevust ka peale Vabaduse väljaku hoone taasavamist.