Priit Hõbemägi: sellises loodripolgus nagu Noorus pole hiljem õnnestunud töötada ({{commentsTotal}})

Kunagise popi noorteajakirja Noorus peatoimetaja Linda Järve kirjutas raamatu "Nooruse lugu", mille najal meenutasid oma Noorust ajakirja tollased toimetajad Kärt Hellerma ja Priit Hõbemägi.

"Me elasime väliselt survestatult, teatud kindlas raamistikus, aga samal ajal meis kõigis küdes selline salajane sisemine tõetunne," meenutas kirjanik ja ajakirjanik Kärt Hellerma oma Nooruse aega. "Ja see tõetunne oli tegelikult kõigile ühine. See liitis meid."

"Ma arvan, et mis meid tegelikult seda ajakirja tegema kannustas, oli see vaim, mis oli ühelt poolt lihtsameelne ja teiselt poolt väga kaval," lisas Hellerma.

"Minu jaoks oli see teretulnud võimalus rutiini muuta," ütles enne Noorust Õhtulehes kujundanud ja kirjutanud ajakirjanik ja ajakirjandusõppejõud Priit Hõbemägi, kes enda sõnul jäi Õhtulehte liiga kauaks töllerdama. Aga Noorus, kuhu ta sattus, oli 1985. aastal "komsomolivärk".

"Suurt osa sellest, mida toona Nooruses toimus, ma vaatasin väga irooniliste prillide läbi. Enam-vähem oli teada, et peatoimetaja käis komsomolikongressil, ta kirjutas seal kokku midagi, mida keegi peale selle toonase komsomoli tegelaste ise ei lugenud. Teised inimesed püüdsid oma alal kirjutada, nagu sina, Kärt, kirjutasid kirjandusest, mina popmuusikast."

"Aga peab ütlema, et sellist loodripolku nagu selles toimetuses, ma ei ole hiljem kohanud, mul ei ole rohkem elus õnnestunud sihukeses kohas töötada," meenutas Hõbemägi. "Meid oli üle kümne inimese, kümme inimest tootsid kuus 36 A4 lehekülge ajakirja. Lahutame pildid ja pealkirjad, tegelikult tootsime maksimaalselt 20 lehekülge kümne inimese peale, ühe inimese kuu aja töö oli ajakirjas kaks lehekülge. Sellist luksust annab ikka otsida."

Kärt Hellerma rõhutas siiski ka, miks Noorus oma ajas oluline. "Ta kehastas endas ju tohutult ajakirju, mis praegu on eraldi spetsiifilised ajakirjad. Poliitikast ma ei räägigi, avasin hiljuti ühe Nooruse, kus olid Brežnevi tsitaadid esimestel lehekülgedel, aga paari lehekülge pärast tuli juba tõlgitud Andrei Tarkovskiga intervjuu. Ja see oli väga huvitav. Aga seal olid ju pereprobleemid, doktor Noormann, kõikvõimalikud suhteprobleemid, mida naisteajakirjad praegu kajastavad. Siis oli ajalugu, olid reisikirjad. Oli kirjandusklubi. Olid jutuvõistlused. Rudolf Rimmeli ukse taga oli pidevalt targa ja aruka näovaatega noortest, kes tahtsid end seal avaldada, järjekord," rääkis Kärt Hellerma "Kirjandusministeeriumis".



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: