Priit Hõbemägi: sellises loodripolgus nagu Noorus pole hiljem õnnestunud töötada ({{commentsTotal}})

Kunagise popi noorteajakirja Noorus peatoimetaja Linda Järve kirjutas raamatu "Nooruse lugu", mille najal meenutasid oma Noorust ajakirja tollased toimetajad Kärt Hellerma ja Priit Hõbemägi.

"Me elasime väliselt survestatult, teatud kindlas raamistikus, aga samal ajal meis kõigis küdes selline salajane sisemine tõetunne," meenutas kirjanik ja ajakirjanik Kärt Hellerma oma Nooruse aega. "Ja see tõetunne oli tegelikult kõigile ühine. See liitis meid."

"Ma arvan, et mis meid tegelikult seda ajakirja tegema kannustas, oli see vaim, mis oli ühelt poolt lihtsameelne ja teiselt poolt väga kaval," lisas Hellerma.

"Minu jaoks oli see teretulnud võimalus rutiini muuta," ütles enne Noorust Õhtulehes kujundanud ja kirjutanud ajakirjanik ja ajakirjandusõppejõud Priit Hõbemägi, kes enda sõnul jäi Õhtulehte liiga kauaks töllerdama. Aga Noorus, kuhu ta sattus, oli 1985. aastal "komsomolivärk".

"Suurt osa sellest, mida toona Nooruses toimus, ma vaatasin väga irooniliste prillide läbi. Enam-vähem oli teada, et peatoimetaja käis komsomolikongressil, ta kirjutas seal kokku midagi, mida keegi peale selle toonase komsomoli tegelaste ise ei lugenud. Teised inimesed püüdsid oma alal kirjutada, nagu sina, Kärt, kirjutasid kirjandusest, mina popmuusikast."

"Aga peab ütlema, et sellist loodripolku nagu selles toimetuses, ma ei ole hiljem kohanud, mul ei ole rohkem elus õnnestunud sihukeses kohas töötada," meenutas Hõbemägi. "Meid oli üle kümne inimese, kümme inimest tootsid kuus 36 A4 lehekülge ajakirja. Lahutame pildid ja pealkirjad, tegelikult tootsime maksimaalselt 20 lehekülge kümne inimese peale, ühe inimese kuu aja töö oli ajakirjas kaks lehekülge. Sellist luksust annab ikka otsida."

Kärt Hellerma rõhutas siiski ka, miks Noorus oma ajas oluline. "Ta kehastas endas ju tohutult ajakirju, mis praegu on eraldi spetsiifilised ajakirjad. Poliitikast ma ei räägigi, avasin hiljuti ühe Nooruse, kus olid Brežnevi tsitaadid esimestel lehekülgedel, aga paari lehekülge pärast tuli juba tõlgitud Andrei Tarkovskiga intervjuu. Ja see oli väga huvitav. Aga seal olid ju pereprobleemid, doktor Noormann, kõikvõimalikud suhteprobleemid, mida naisteajakirjad praegu kajastavad. Siis oli ajalugu, olid reisikirjad. Oli kirjandusklubi. Olid jutuvõistlused. Rudolf Rimmeli ukse taga oli pidevalt targa ja aruka näovaatega noortest, kes tahtsid end seal avaldada, järjekord," rääkis Kärt Hellerma "Kirjandusministeeriumis".



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: