Voldemar Õun
"Tint" ja "Konarlik tee"

"Õun ei kuulu Eesti kirjanduse suurte klassikute hulka, aga ta on kirjutanud mõned tähelepanuväärsed romaanid, mida lugesin suvel suure põnevusega ning mis olid tõeline avastus," ütles Mart Juur ning lisas, et teosed "Tint" ja "Konarlik tee" räägivad lihtsate inimeste elust Eesti nö küpse vabariigi ajal.

Indrek Hargla
"Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat"

Juur ei nõustu inimestega, kes ütlevad, et sel suvel ei saanud päevitada. "Mina käisin küll korduvalt Pühajärve rannas ning üks raamat, mida keegi seal alati luges, oli apteeker Melchiori uus seiklus," lisas ta ja tõdes, et tegemist on kõige paksema Hargla teos, mis seni ilmunud on. "Nagu ütles Erkki Bahovski, on see ka kõige parem Hargla, ning kuigi ma armastan temaga alati vaielda, siis praegu olen ma täiesti nõus."

Ian Kilmister, Janiss Garza
"Lemmy. White Line Fever"

"Kes ütleb, et Lemmy on surnud, eksib sügavalt, sest Lemmy elab alati ning Motörhead mängib alati," sõnas Juur ja kinnitas, et värske autobiograafia on vahva, huvitav ja valgustav teos. "Raamat on lugu Motörheadi elust ja Lemmy suurtest seiklustest, samuti mõtetest, mis tal selle käigus tekkisid."

Janis Jovens
"Jelgava '94"

"Teinegi raamat räägib rockmuusikast, aga mitte rockstaari, vaid fänni seisukohast," nentis kirjandusminister ja selgitas, et raamat "Jelgava '94" räägib tumeda formaadi rokkarist Läti väikelinnas, kes armastab ansambleid Joy Divison, Sonic Youth, Mayhem, Ministry jne. "See on noorsooromaan, mis räägib, kuidas noored kuulavad muusikat ja mida see muusika nendega teeb."