Margo Vaino ":)(:ma armastasin hullu naist"

"Ma ei soovita seda raamatut lugeda kõigil, sest see on raske teos ning ei tee lugejat õnnelikuks, aga ta pakub võimaluse kirgastuda," sõnas Juur ja lisas, et ta võrdleks Margo Vainot Peeter Sauteriga. "Vahe on selles, et kui Sauteri tegelastel on mingigi lootus, siis Vaino tegelastel lootust pole, kuid see ongi hea kirjanduse tundemärk."

Elin Toona Gottschalk "Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust"

"Mälestusteos, mis räägib ühe Eesti lapse saatusest, kes pidi sõja eest põgenema," selgitas kirjandusminister ja tõi välja, et tegemist on huvitava, ent kohati raske raamatuga. "Märk väärtuslikust teosest."

Enno Tammer "Ilon Wikland. Elu pildid"

"Enno Tammeri kirjutatud pikk intervjuuraamat, ülipõnev Ilon Wiklandi elust ja tööst," nentis Mart Juur ja ütles, et Wiklandi näol on tegemist äärmiselt põneva ja kange naisega.

Jo Nesbø "Veri lumel. Veel verd"

Juure sõnul on tegemist ebatavalise Nesbø teosega, kuna keskmes ei ole mitte detektiiv, vaid hoopis mõrvar. "Kui mõni Eesti kirjanik kirjutaks säärased romaanid, siis ma arvan, et Eestis oleks selle autori aujärg väga kõrge, aga ega Nesbø aujärg Norras ka madalam ei ole."