Teder on end kirjanikuna nimetanud pigem sprinteriks kui pikamaajooksjaks. Uus raamat on aga ligi 700-leheküljeline tellis. Ja see on alles esimene osa, ehk siis tundub, et Tederist on saanud pikamaajooksja.

"Vananev kirjanik hakkab ju jooksma ja jooksmine on populaarne. Tekib palju vaba aega ja ülearu ainest, mida oma poolalateadvusliku tarkusega võibolla ei ole tahtnud varem ära lörtsida, ebaküps kirjanik nagu ma olen olnud läbi aastakümnete: ühe käega teinud ajakirjandust ja siis teisega kirjutanud ja vastupidi," rääkis Teder.

Ta lisas, et rohkem aega tekkis neli-kolm aastat tagasi, kui ta kultuurilehest Sirp ära tuli. Eelkõige kirjutas ta aastatel 2015 ja 2016.

"Siis ma hakkasin tundma endas mingisugust kindlust, usku ja arusaamist, et tõepoolest, mul on millestki kirjutada ja ma pean eelkõige iseendast kirjutama, iseendast lähtuvalt, sest see on omaeluloolisus, tugevad emotsionaalsed momendid minevikust."

Uue romaani alapealkiri on "Mõtuse Jaani elu ja inimesed".

Teder ütles, et see on eelkõige romaan nõukogude ajast. Reaalsest vene nõukogude kommunismist, kui ehitati sotsialismi.

"Võibolla see ongi ka mitte noorsooromaan, vaid lastekirjandus, aga ainult selle klausliga, et seda võiksid lugeda neljakümnesed inimesed, kes saavad juba aru ja kellel on aega ja kes on üldse harjunud pakse raamatuid lugema. Ega alla neljakümnesed ei loe. Ja selle võib panna imikutele padja alla. Ta on päris hea, kui panna pehmendavad polsterdused ümber, siis titt harjub kohe hällis raamatuga, kasvab suuremaks, ehk ei tunnegi enam huvi nende vidinate ja elektrooniliste telefonide vastu, vaid hakkab lugema hoopis sellist asja," kõneles Teder.