Ugala "Lumekuningannas" astuvad lavale ka Punamütsike ja valge hunt ({{commentsTotal}})

Ugala teatris jõuab täna lavale muusikaline lastelavastus "Lumekuninganna", milles lavastaja Oleg Titovi käe all saab taani jutuvestja H. C. Anderseni klassikaline lugu Lumekuningannast uudse ja värske hingamise ning tegelastega liituvad teistestki muinasjuttudest tuntud kangelased.

Lavastus on ühtlasi näitleja-tuleprooviks Viljandi kultuuriakadeemia 12. lennu teatritudengitele, vahendas Aktuaalne Kaamera.

Kui Kaj ühel külmal talvepäeval kadunuks jääb, otsustab Gerda poissi otsima minna ja maksku mis maksab venna koju tagasi tuua. Nii algab seikluslik rännak läbi talvise võlumaa. Oma teekonnal jõuab Gerda järjest lähemale Lumekuninganna jäisele riigile. Ta kohtab nii sõpru kui vaenlasi, kuid lõpuks peab ikka ise leidma lahenduse, kuidas saada jagu imekauni Lumekuninganna võluväest ning leidma tee oma venna jäätunud südameni. Dramaturg Liis Aedmaa uusversioonis liituvad Gerdaga laval ka Punamütsike, valge hunt, printsid ja printsessid ning teistest muinasjuttudest tuttavad tegelased.

"Mulle väga meeldivad muinasjutud, kuid ma olen alati tahtnud aru saada, miks muinasjuttudes kurjad on kurjad ja head on head ning mängida mõttega, et kurjad ei ole ju alati olnud kurjad. Oma lastelavastustes olengi püüdnud pakkuda vaatajatele võimalust mõista, et pahatahtlike tegude taga võib sageli peituda inimlik kurbus ja üksindus. Muinasjuttude peamine mõte – hea võidab kurja – tähendab minu jaoks mõistmist, et meil on igal hetkel võimalik valida, kas teha kurja või pigem head," selgitas lavastaja Oleg Titov, kes on ka lavastuse koreograafia autor. "Lihtsalt mõnikord elu või teised inimesed annavad põhjuse olla kuri. Aga sügaval sisimas me oleme kõik head ja väga positiivsed inimesed.

Üks osatäitjatest, kultuuriakadeemia tudeng Karolin Jürise rõõmustas, et lavastuse naljad tundusid peale minevat. "Lapsed reageerisid ootamatutes kohtades, samuti plaksutasid kaasa."

Aktuaalse Kaameraga rääkinud noorele teatripublikule meeldis, et etenduses on kokku pandud mitu muinasjuttu.

Üle Eesti Viljandisse sõitnud noor publik tervitas noori näitlejaid ja kohale rutanud jõuluvana pika-pika aplausiga.

Seikluslik lugu kulgeb Peeter Konovalovi originaalmuusika ja laulude saatel. Lumekuninganna maailma loob Ugala suurele lavale NUKU teatri peakunstnik Rosita Raud, valguskujundaja Rene Liivamägi ja videokunstnik Katre Sulane. Laval on TÜ VKA teatrikunsti 12. lennu tudengid.

Kõik, kes külastavad etendust detsembrikuus, kohtuvad ka jõuluvanaga, kellel on igaühe jaoks kingitus. Detsembris mängitakse Ugalas „Lumekuningannat" veel 15 korda. Ugala teatri muusikaline lastelavastus "Lumekuninganna" jõuab järgmisel aastal lisaks Viljandile Tallinnasse, Tartusse, Pärnusse, Võrru, Rakverre ja Jõhvi.

 

Toimetaja: Helen Eelrand

Allikas: Aktuaalne Kaamera



Nevesis

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 41-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

FILM
TEATER
Nero Urke Hamletina

Arvustus. "Grotesk" tuleb võib-olla sõnast "grott"

Jaan Toominga lavastet „Hamleti” etendusõhtust Vabal Laval, 5. detsembril. Mängisid Nero Urke, Rein Annuk, Aire Pajur, Margus Mankin, Algis Astmäe, Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis ja Kaido Kivi (+ isa vaimuna Jaan Toomingu hääl).

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Tuhu matkaraja vaatetorn Trepp.

Tuhu matkaraja uus vaatetorn kannab nime Trepp

Pärnumaal, Tuhu matkaraja alguses avati uus vaatetorn, mis on juba viies riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös valminud loodusehitis.

MUUSIKA
Arvamus
Tallinna raekoja katus

Keelesäuts. Kui raha on katusel

Mis asi on katuseraha? Niimoodi on hakatud nimetama toetusi, mida parlamendierakonnad saavad jagada näiteks kohalikele omavalitsustele või vabaühendustele. Just "katuserahaks" nimetatakse seda ilmselt põhjusel, et näiteks valla kultuurimaja katuse parandamine on kergesti meeldejääv toiming.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: