"Hugol oli jumalast antud karikaturisti jaoks kõige soodsam omadus ehk ta oli tohutult seltskondlik," sõnas ta ja kinnitas, et Hiibus oskas inimestega suhelda ja ennast igal pool omainimeseks teha. "Igale poole teda kutsuti, olid need pulmad või juubelid või ballid või näituste avamised."

"Igal pool ta suhtles, säras ja naeris, pannes samal ajal tallele igasuguseid tähelepanekuid," tõdes Valk ja tõi välja, kuidas Hugo Hiibus on ise rõhutanud, et šarže joonistades polegi oluline taga ajada inimese välist sarnasust. "Tähtis on tabada midagi tema olemusest, tema sisemusest."