Madis Somelar nentis, et kohtumistel välismaa kolleegidega on ta juba mitu aastat täheldanud, et Eestile vaadatakse seoses PISA testidega alt üles. "Me saame rääkida eduloo jätkumisest. Me võibolla ei taju alati, et üks väike riik on maailmas edukas oma vaimse mina poolest," sõnas Somelar, lisades, et meie õnnestunud õppekava on ka hästi realiseerunud.

Samal ajal räägitakse, et õpilased ei loe enam, käivad alla ja veedavad aega nutitelefonides, märkis saatejuht Joonas Hellerma. PISA teste sooritavad peamiselt 9. klassi õpilased, Somelari sõnul algavad osas koolides probleemid aga just keskkoolis: "On koole, kus ongi suunis, et teeme selle kolm aastat ka kuidagi ära ja saame tubli keskharidusega inimese ja on koole, kus õpitraditsioon ja akadeemiline nõudlikkus on tugevamad."

PISA testi miinuseks on, et ta ei mõõda õpilase sotsiaalseid oskusi. "Tegemist on ikkagi testiga ja sellist funktsiooni ei ole talle antud," lausus Somelar. Küll aga näitab testi edukas sooritamine tema hinnangul isiksuse arengut ja huvide suundi.

Samal ajal näitavad vaimse tervise uuringuid, et igal neljandal õpilasel on probleeme. "Ma arvan, et mis on ühiskonnas valesti läinud, on arusaam, et väidetav suur õpikoormus pühkis õpilastel naeratuse näolt. Õpilased tajuvad seda," ütles Madis Somelar.

Samuti tõi ta esile, et tänane koolinoor räägib psühholoogile oma muredest julgemalt, kui seda tehti veel kakskümmend aastat tagasi, ja see kajastub ka uuringutulemustes. Näiteks ei räägitud veel hiljuti teistele vanemate lahutusest.

Somelar kritiseeris koolide pingeritta sättimist. "Aga seda ei tee koolid ise," sõnas õpetaja. "Seda teeb ühiskond, seda teeb vaba meedia." Ta tõi võrdluseks, et kui ta töötas Pärnu Hansagümnaasiumis, mis ei ole edetabelite tipus, siis oli tal klassi ees seistes samasugune vastutus nagu praegu Reaalkoolis, mis on tabelite tipus.

"Klassi ees seistes ei sea õpetaja eesmärgiks, mitu punkti sa riigieksamil teenid, õpetaja vaatab, et õpilane liiguks vaimselt edasi ja see oleks nauditav nii talle kui mulle, õpetajale," ütles Somelar, kes pole kunagi tahtnud saada kellekski muuks õpetajaks -- oma osa on siin õpetajast emal, kes suri, kui Madis oli üheteistaastane. Samuti soodustasid otsust tema kasuvanemad, kes õpetasid, et ühiskonnale on vaja midagi tagasi anda.

Samas nimetab Somelar õpetajat väljasurevaks liigiks Eestis. "Kui ma 2014. aastal Reaalkooli tulin, oli Eesti õpetaja keskmine vanus 47-48. Täna on see tõusnud üle viiekümne. Ma arvan, et tänane Eesti ühiskond ja riigivõim ei adu, kui keerulises olukorras ollakse meie haridusmaastikul," lausus Somelar. Ta rõhutas, et õpetajate järelkasvu jätkumiseks peaks hakkama töötama kohe täna, mitte homme ega viie aasta pärast.

Oma lapsi kasvatab Madis Somelar haridususus, mitte aga tulemuste nimel. Selleks tuleb võtta aega, et lapsele asju seletada talle eakohaselt.

"Tänased õpilased on inimesed, kellega me teeme seda Eesti ühiskonda koos ja sa pead arvestama, et tänane kuuendik on kümne aasta pärast meie ühiskonna liige, ja kõike seda, mida sa õpetajana oled aidanud tema inimhinge kirjutada, saad sealt ka lugeda, ja sa pead olema tubli kirjutaja," rääkis Somelar õpetajakutsest.

Küsimusele, kui palju jõuab meie turris ja polariseerunud poliitilisest elust ühiskonnaõpetuse tundi, vastas Madis Somelar: "Loomulikult on teatud teoreetilised alused, et õpime selgeks fraktsiooni või riigikogu komisjoni mõisted. Aga kui ma panin kokku kuuenda klassi ühiskonnaõpetuse õpikut, siis üheks murekohaks oli ju ka leibkonna mõiste küsimusega, kui vanalt me peaksime rääkima lastele, et on olemas ka leibkondi kahe isaga või kahe emaga. Me ei räägi ideaalühiskonnast, vaid, ühiskonnast, kus me elame, ja mille liikmed suhtuksid teineteisesse lugupidavalt ja oleksid Eestis hoitud."

Juttu tuli ka sellest, et lastel on vaja eeskujusid ja neid ei ole tänases poliitilises elus lihtne leida. "Ma olen uhke ühe institutsiooni üle," ütles Somelar, "ja see on vabariigi president Kersti Kaljulaid, inimene, kellele ma saan täna viidata kuuenda või üheksanda klassi ühiskonnaõpetuse tunnis. Ma pean oluliseks teha koostööd poliitikutega, ja ma teen 20. detsembril Toompea päeva, kus kohtume kõigi erakondade esindajatega. Ja eks need õpilased peavad siis ise teadma, mida nad küsivad, ei hakka mina neile küsimusi ette andma, aga mu ootused oleksid poliitikutele oluliselt kõrgemad."

Madis Somelar rõhutas, et haridus peaks olema poliitikaülene ning teaduspõhine, palga osas pole aga kuhugi taganeda. "Sellisel kujul me 15 aasta pärast PISA testi tulemusi endale enam ordenina rinda panna ei saa," nentis ta.

Kultuurisoovitus: Üks koht, mida tasuks avastada, on Kesk-Aasia: Usbekistan, Kasahstan ja teised -stanid, mis ei ole kallid, ja kus kohtuvad ida ja lääne kultuurid.