Vana ristilõikamise traditsioon on unikaalne matusekombestiku osa, mis praeguseks on elus vaid Kagu-Eesti aladel.

"Tegemist omapärase matusekombega, kus lõigatakse lahkunu mälestuseks, kui teda viimsel teel kalmistule saadetakse, puusse rist

Me võime rääkida risti lõikamise traditsioonist 21. sajandil kui väga unikaalsest kultuuripärandist, sest erinevail põhjustel näiteks Soomes ja Lätis see komme majandustegevuse tõttu hääbus. Metsade majandamine on erinevates piirkondades hääbunud."

Ristimets kannab rikkalikku rahvapärimust ja on seega oluline kohaliku identiteedi kandja. Laiem avalikkus sai Rosma ristimetsast teada 2005. aastal, kui Põlva-Võru maantee laiendamise käigus võeti maha 20 ristipuud.

"Ühest küljest ma vaatan, et puudel on värsked ristid ja uurija minus ütleb, et traditsioon jätkub. Aga nende kommetega seotud inimene ütleb, et taaskord on siinkandis üks elu vähem. Paljudel puhkudel, kui minus see üldse tekitab väga tugevaid tundeid, siis on need ristilõikamise kohad, need ristipuud või metsatukad, kus on palju puid, kus on riste peal, mis on märk sellest, et lõunaeesti küla on välja surnud. Nii mõnedki ristid on lõigatud selle mälestuseks, et nüüd viidi siit külast välja viimane inimene ja kui need ristid jutustavad külade hääbumise lugu, siis on mul valus."