Tegemist on kümne ruutmeetrise osaga 75-ruutmeetri pikkusest freskopannoost, mis on Eesti kunstiajaloos ka esimene freskotehnikas seinapannoo pärast Johann Kölerit, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kopli kino lammutamisel päästis pannoo Kunstiakadeemia koos Muinsuskaitseametiga. EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor Hilkka Hiiop sõnas, et see konkreetne tükk algselt pidi tulema Rahu kino asemele kerkinud uude kaubanduskeskusse. "Aga kuna sealne arendaja ilmselt üleliia ei soovinud seda, siis läbirääkimised lõpesid, aga Tammsaare pargipaviljoni arendaja, kes on jällegi väga päranditeadlik, oli vaimustuses."

Muinsuskaitseameti hinnangul on see üks võimalusi, kuidas nõukogudeaegset kunstipärandit säilitada. "Tihtipeale on olukord selline, et kehand, kuhu see objekt on rajatud, ei olegi sedavõrd väärtuslik kui objekt ise," mainis Muinsuskaitseameti kunstipärandi osakonna juht Linda Lainvoo ja rõhutas, et tore on näha, kuidas järjest enam osatakse väärtustada selle ajastu kunsti.

Hilkka Hiiobi sõnul ei saa ikkagi kõike säilitada. "Kasvõi näiteks praegu päevakorral olev teema, et Mustamäel keskhaiglas läheb lammutamisele hoone, kus on peal väga väärtuslik ja uhke Leo Rohlini keraamiline pannoo," selgitas ta.

Rohlini pannoo päästmisega tegelevad muinsuskaitseamet ja EKA koos regionaalhaiglaga.