Rahvusvahelise kirjaoskuskonverentsi keskmes on mitmekeelne haridus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tallinna ülikooli hoone.
Tallinna ülikooli hoone. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Eesti lugemisühing ja Tallinna ülikool korraldavad käesolevast nädalast kuni 21. jaanuarini IV Läänemere kirjaoskuskonverentsi "Ühist keelt otsides", mille keskmes on kirjaoskuse omandamine mitmekeelses hariduses. Ettekannete päevad on sel nädalavahetusel, 18. ja 19. jaanuaril Tallinna ülikoolis.

Rahvusvahelisel konverentsil saab osa enam kui sajast ettekandest, esinejad on pea 40 riigist. Teiste teemade hulgas tuleb juttu kirjaoskuse toetamisest ja edendamisest eri haridusvormides ja -astmetes. Lisaks saab kuulda erivajadustega lugejast-kirjutajast, täiskasvanuharidusest, raamatukogudest tänapäevases infomaailmas ja paljust muust.

Konverentsi peakorraldaja, Eesti lugemisühingu esinaise Mare Müürsepa sõnul viitab sündmuse pealkiri "Otsides ühist keelt" vajadusele leida üksteisemõistmist ja lahendusi, mis toimiksid eri kultuuriruumides ja rahvusvaheliselt. "Tulipunktis on loomulikult eriti aktuaalsed teemad, nagu erivajaduste varane äratundmine ja toetamine, digipädevused, 21. sajandi kirjaoskuse kirjeldamine ning mõõtmine," lisab Mare Müürsepp.

Sündmuse peaesineja on Jyväskylä ülikooli professor Heikki Lyytinen, kes rääkis konverentsi avapäeval digimängust ja tehnoloogiast, mis aitab lastel omandada esmased lugemisoskused mänguliselt ja huvitavalt. Samuti seda, kuidas saada lugemisega seotud probleemidest üle, sõltuvalt sellest, kas põhjus on bioloogiline või on murekohaks hoopis ebapiisav juhendamine või sotsiaalne tugi.

Eestist on peaesinejateks riigikontrolör Janar Holm ja Eesti kunstiakadeemia emeriitprofessor Anu Raud. Holm rääkis avapäeval lõimumisest ja keeleõppest riigikontrolli vaates. Riigikontrolöri Janar Holmi kinnitusel on pikka aega avalikkuses levinud arvamus, nagu ei sooviks siinne venekeelne kogukond eesti keelt õppida. 


"Riigikontroll on seda teemat lähemalt uurinud ja jõudnud järeldusele, et see ei vasta tõele. Huvi on palju suurem, kui leidub kursusi ja õpetajaid. Ja see motivatsioon kujutab ühtlasi Eesti riigi jaoks võimalust eesti keele õppe tegemata töö lõpuks ära teha," ütles Holm.

Tallinna ülikooli õppejõududest esinevad teiste hulgas humanitaarteaduste instituudi prantsuse keele ja kultuuri didaktika õpetaja Kateryn Rannu, emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor Merilin Aruvee, emakeeledidaktika dotsent Anne Uusen ja haridusteaduste instituudi lektor Ene Varik-Maasik.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: