"Miks on nii?": sülitamine kui maagiline akt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tulesülgajad Sichuani ooperi etendusel Suiningis, Hiinas.
Tulesülgajad Sichuani ooperi etendusel Suiningis, Hiinas. Autor/allikas: STRINGER SHANGHAI/REUTERS/SCANPIX

Usunditeadlane Reet Hiiemäe rääkis saate "Huvitaja" teemarubriigis "Miks on nii?" sülitamisest kui maagilisest aktist ning sellest, kuidas selle mõju võib olla nii positiivne kui ka negatiivne.

"Sülitatud on igatepidi: nii üle õla, pihku, vahel ka näkku. Lisaks on kasutatud sülge raviainena. See on tõesti väga jõuline substants, mida on korduvalt kirjeldatud," märkis Hiiemäe ja lisas, et tänapäeval tundub sülje-teema natuke ebameeldiv.

"See ei ole meie lemmikteema, kui me kas või näeme kedagi põrandale või maha sülitamas. Aga sülje tähendus on väga mitmekesine," jätkas ta. "See võib olla väga positiivne. Isegi piiblis kirjeldatakse, kuidas Jeesus kasutas sülge tervendamisel. Aga teisipidi võib see olla ka väga negatiivne, seesama näkku sülitamine."

Antiseptiline toime

Samas tõdes Hiiemäe, et miski pole usundis ega maagias ühene. "Näkku sülitamine võib samamoodi olla hoopis kaitsva toimega."

Ta rääkis, et kui vaadata näiteks lapsi, siis nad pistavad esimese asjana automaatselt sõrme suhu, kui nende näpp peaks haiget saama. "Ta nagu teab, et see aitab leevendada vigasaanud koha valu." Ta lisas, et tehtud on ka meditsiinilisi uuringuid, mis on näidanud, et süljel on tõepoolest antiseptiline mõju.

"Samuti on avastatud, et sülje sees on selliseid valke, mis kiirendavad haava paranemist. Julgemate prognoosidega meditsiiniteadlased on lausa avaldanud lootust, et süljel põhinevad ravimid võivad tulevikus asendada mitmeid seni teada antibiootikume," rääkis Hiiemäe.

"Aga samas teadsid ja teavad juba ammu meie arstid ning intuitiivselt aimasid inimesed seda ka vanal ajal, et sülg võib kanda ka haigusi. Seega see kontrast, et ta võib olla nii tugeva positiivse kui ka negatiivse mõjuga," lisas ta. "See omakorda suurendas süljele omistatavat tähtsust."

Sülg kui halva tõrjuja ja neutraliseerija

Usundilise maailmakäsitluse järgi on sülg inimese keha pikendus. "Arvati, et süljes peitub samasugune elujõud nagu inimeses endas. Korduvalt on Eesti pärimustekstides mainitud just seda tõrjemaagilist mõju. Lahtiseletatult on see analoogiamaagia. Nii nagu sülg lendab süüst välja, nii samamoodi vabaneme kõigest ebameeldivast."

Isegi selliste sõnade puhul nagu "fui" või "fuih", mis seostuvad tänapäeval enamasti lihtsalt peenutseva kõnepruugiga, leiavad usunditeadlased, et see on samuti seotud sülitamise imiteerimisega, mille eesmärk on millegi ebameeldiva tõrjumine, jätkas Hiiemäe.

Matthias Johann Eisen on oma raamatus "Eesti mütoloogia" samuti maininud, et sülg omandab enesele rahva ettekujutuses maagilise jõu. "Ta on alati saadaval ja seepärast võetakse teda sagedasti tarvitusele kordadel, kui on tarvis mingisugust mõju neutraliseerida," vahendas ta Eiseni kirjapandut.

Ilmselgelt ei ole eestlased ainukesed, kes on sülitamisega sidunud igasuguseid usundilisi ja rituaalseid tähendusi. "Jälle saame vaadata mitme tuhande aasta taha antiikaega ja leiame sealt Plinius Vanema loodusloo 1. sajandist, kus temagi kirjeldab sülje tõhusat tõrjemaagilist mõju. Muu hulgas ütleb ta, et inimest, kelle puhul kardetakse maagia maagilist halba mõju või haiguse levitamist, tuleb kostitada süljelärakaga."

Kui vaadata paralleele Eesti enda pärimustekstidest, siis sülitamisest on parema puudumisel loodetud abi isegi vaesuse ennetamisel, rääkis Hiiemäe. "Mõne pärimusteate järgi on usutud, et rahakotist ei tohi kunagi kogu raha välja anda, aga kui seda ikkagi hädasti teha on vaja, siis kas või sülitada rahakotti – siis saab öelda, et rahakott pole päris tühi ja ei ole karta vaeseks jäämist."

Kombe puhul enne tööd pihku sülitada on põimunud praktiline ja maagiline tähendus, selgitas ta. "Ühtepidi aitab natuke niisutatud pihk tööriista hoida, näiteks labida- või kirvevart. Aga teisipidi peab siis tagama elujõusümbolina elujõu jätkumise."

Teine töö käigus jätkuvalt kasutatud sülitamisviis on see, kui sülitatakse kalapüügil sööda peale. "Siin on jällegi teatav edendav moment juures. Juba ammustest aegadest peab sülg tooma edenemist ja tingima, et saaki on rohkem."

Ka näkku sülitamine võib olla mitmetimõistetav

Näkku sülitamine on tänapäeval üks suurimaid solvanguid – seda tehakse kas otsese aktina või ülekantud tähenduses, kui nimetatakse väga solvavat juttu näkku sülitavaks. Usundilistes kategooriates rääkides on näkku sülitamine teatav teise inimese oma jõu alla võtmine või temalt tuleva jõu blokeerimine, sõnas Hiiemäe.

Kreeka filosoof Diogenes Küünik, kes elas 5.–4. sajandil enne Kristust, käis väidetavalt ringi ja sülitas neile, kes tema jutuga nõus ei olnud, otse näkku, tõi ta näite.

"Aga näkku sülitamine ei ole nii üheselt mõistetav mitmes kultuuris. Näiteks Indias ja Rumeenias on näkku sülitamise imiteerimisele omistatud kaitsemaagilist tähendust. Kui sa oled selle inimese näkku sülitamisega ära rikkunud, siis deemonid ei taha nendega enam tegeleda. Teistpidi on see inimese elujõu pikendus. Sa lisad teisele inimesele oma elujõudu selle sülitamise aktiga. Tihtipeale ei ole see reaalne sülitamine, vaid ikka imiteerimine."

Mitmed Eesti pärimustekstid kinnitavad, et kui kuuldi ebameeldivat uudist, siis tuli jällegi sülitada, vahel isegi sinna juurde vanduda, et siis neutraliseerida halba mõju. "Kui keegi ehmatas, siis tuli öelda, et "ptüi, ära ehmata" ehk sümboolselt sülitada, sest ehmatamisest omakorda kardeti, et see võib tekitada haigusi ja stressi. Sülitamine aitas inimese tervisetasakaalu omakorda jalule seada."

Omapärane komme, mis ei ole päriselt siiamaani kadunud, on sülitamine maha ja siis jalaga selle sülje laialiajamine. "Vaevalt, et jalaga laialiajamine on teadlik maagiline akt, aga kui vaadata tausta, siis on see algselt tähendanud seda, et sülg ei oleks kättesaadav pahatahtlikele olenditele või inimestele, kes sellega mingeid maagilisi manipulatsioone võiksid teha."

Hiiemäe nentis, et ka seltskonnaajakirjanduses näeb aeg-ajalt Eesti kuulsusi, kes ütlevad, et nad kasutavad üle õla sülitamist enda kaitseks. "Tõenäoliselt sellise väikse rituaali kordamine annab kaitstuse tunde. See toimib ka tänapäeval, kuigi tõenäoliselt on olukordi, kus seda on otstarbekas ainult mõttes teha."

Toimetaja: Merit Maarits

Allikas: "Huvitaja"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: