ENSV tippjuhtide puhkekompleksist Valgerannas sai kultuurimälestis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kultuuriminister Tõnis Lukas tunnistas omanike vastuseisust hoolimata kultuurimälestiseks Andropoffi villa nime all tuntud ENSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkekompleksi hooned.

Kultuuriministeerium tegi ettepaneku Valgeranna puhkekompleksi peahoone, kino-mängudemaja ja saun-puhkemaja mälestiseks tunnistada juba 2012. aastal, kui sai kaardistatud Eesti 20. sajandi väärtuslik arhitektuur.

Muinsuskaitseamet tõi välja, et tegemist on tunnustatud arhitektide Raine Karbi, Meeli Truu, Taevo Gansi ja Sulev Vahtra arhitektuurilaadi terviklike näidetega. Kompleksil on ajalooline väärtus ka tänu hoonet kasutanud isikute rollile ENSV ajaloos.

Ameti hinnangul vastab hoone riikliku kaitse eeldustele, kuna tegu on arhitektuurselt kõrgetasemeliste, Eesti ajaloos märgilise tähtsusega ja suures osas autentsena säilinud hoonetega, mis moodustavad maastikul tervikliku ja nauditava ansambli. Sarnaseid hooneid ei ole praegu kaitse alla võetud ning postmodernistlikku arhitektuuristiili esindavad mälestiste hulgas ainult Tallinna linnahall, Paide kultuurimaja kui ka rahvusraamatukogu hoone.

Lisaks on hooned säilinud valdavalt algses mahus ja ruumijaotuses ning tehtud muudatused ja juurdeehitus ei ole kahjustanud algse ruumilise terviku tajumist.

Valgeranna puhkekompleksi peahoone on ameti hinnangul heas seisukorras ja seda kasutatakse hotellina, mida saab teha ka pärast mälestiseks tunnistamist. Kino-mängudemaja seisukord on valdavalt rahuldav ja kohati halb, saun-puhkemaja aga heas seisukorras.

Kompleksi peahoone ja kino-mängudemaja kuuluvad OÜ-le Andropoff, saun-puhkemaja omanik on aga Rax Invest OÜ. Menetluses kuulati ära ka omanike seisukohad. Nad leidsid, et mälestiseks tunnistamine ei ole põhjendatud ning et eksperthinnang sisaldab valeväiteid ja faktivigu. Samuti polnud nad rahul kaitsevööndi suurusega.

Muinsuskaitsjad selgitasid oma seisukohti aastate vältel korduvalt omanikele, kuid omanikud oma arvamust ei muutnud. Möödunud aastal leidis ka Pärnu linnavalitsus, et nemad hoonete eraldi riikliku kaitse alla võtmist ei toeta. Samas teatas hoonete kaasautor, sisearhitekt Taevo Gans, et toetab Valgeranna puhkekompleksi hoonete kultuurimälestiseks tunnistamist.

Muinsuskaitseameti teatel on hoonete arhitektuuriline väärtus siiski üldtuntud fakt, mis on välja toodud ka kinnistu detailplaneeringu seletuskirjas ning Audru valla üldplaneeringu seletuskirjas. Samas soostus amet vähendama kaitsevööndi ulatust ning tegi leevenduse, mille kohaselt ei nõuta hoone numbritubade siseruumide konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Ülejäänud juhtudel aga leevendusi ei tehtud.

Ministri käskkirja saab kohtus vaidlustada 30 päeva jooksul alates selle ilmumisest Riigi Teatajas.

Nõukogude ajal oli Valgeranna kompleksi peamajas partei ja valitsuse tipptegijate rannaresidents, kus oli neli sviiti, töökabinetid ja suur vastuvõttude saal. Kompleks rajati ENSV ministrite nõukogu nomenklatuuri liikmetele ja nende külalistele, kuna oli tarvis väärilisi puhkevõimalusi ja esinduslikku kohta võimuesindajate mitteametlikeks kohtumisteks.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: