Arhitekt Raine Karp: rahvusraamatukogu on lemmik, linnahalliga läks veidi kiireks ({{commentsTotal}})

Raine Karp on projekteerinud Linnahalli, Rahvusraamatukogu ja kunagise Sakala keskuse, mis on olnud monumentaalarhitektuuri tippnäited. Siiski ei ole arhitekt nende kõigi saatuse ja olemusega ühtmoodi rahul.

Skaalal, mille ühes otsas on insenerid ja teises otsas on kunstnikud, peab Raine Karp ennast täielikult inseneriks. "Ma olen kaks aastat inseneriteadust õppinud ja inseneriprobleemid pole mulle kunagi mingit peavalu valmistanud," ütles ta "Prillitoosis".

Hoonega töötamise seisukohast on Karbile tema projekteeritud hoonetest kõige südamelähedasem Rahvusraamatukogu. "Raamatukogu oli aega sättida ja kui me räägime, et kus kliendil on kõige parem olla suurtes majades, siis võib-olla raamatukogu on selles mõttes nagu kõige rohkem läbi töötatud," rääkis arhitekt, kelle sõnul näiteks Linnahalliga läks natuke kiireks.

Ühiskonnas Linnahalli üle toimuvaid arutelusid jälgides tema arhitektisüda enam verd ei tilgu. "Linnahall hakkas lagunema sellest hetkest, kui teda ehitati või võiks öelda, et isegi varem. Ta hakkas juba lagunema ehituse käigus. Kui praegu mõtlen, siis võib-olla ongi parem, kui ta siit ära kaob," tõdes Karp.

Küsimusele, kas keegi on tema käest küsinud, et mida üks arhitekt tunneb, kui tema projekteeritud hoonete ümber käivad sünged arutelud, vastas ta: "Ei, miks? Kes see küsija üldse võiks olla... peale intervjueerija?"

Vaatamata suurele avalikule vastuseisule lammutati Sakala keskus 2007. aastal. Sellega, et torn siiski püsti jäeti, Karp siiani nõus ei ole. "Ma sellele arhitektile ütlesin, et lammuta siis see torn ka juba ära, sest see ei sobi ju absoluutselt selle uue hoone stiiliga," lausus ta.

Praegu kõpitseb Raine Karp oma üle 40-aastast kodumaja, mille on ta samuti ise projekteerinud. "Ega mingit erilist tegevust mul praegu polegi. Nii palju kui tööd jätkub ja pensionile natuke lisa saab, siis pole häda midagi," ütles ta.

Toimetaja: Mariell Raisma, Kertu Loide



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: