Skaalal, mille ühes otsas on insenerid ja teises otsas on kunstnikud, peab Raine Karp ennast täielikult inseneriks. "Ma olen kaks aastat inseneriteadust õppinud ja inseneriprobleemid pole mulle kunagi mingit peavalu valmistanud," ütles ta "Prillitoosis".

Hoonega töötamise seisukohast on Karbile tema projekteeritud hoonetest kõige südamelähedasem Rahvusraamatukogu. "Raamatukogu oli aega sättida ja kui me räägime, et kus kliendil on kõige parem olla suurtes majades, siis võib-olla raamatukogu on selles mõttes nagu kõige rohkem läbi töötatud," rääkis arhitekt, kelle sõnul näiteks Linnahalliga läks natuke kiireks.

Ühiskonnas Linnahalli üle toimuvaid arutelusid jälgides tema arhitektisüda enam verd ei tilgu. "Linnahall hakkas lagunema sellest hetkest, kui teda ehitati või võiks öelda, et isegi varem. Ta hakkas juba lagunema ehituse käigus. Kui praegu mõtlen, siis võib-olla ongi parem, kui ta siit ära kaob," tõdes Karp.

Küsimusele, kas keegi on tema käest küsinud, et mida üks arhitekt tunneb, kui tema projekteeritud hoonete ümber käivad sünged arutelud, vastas ta: "Ei, miks? Kes see küsija üldse võiks olla... peale intervjueerija?"

Vaatamata suurele avalikule vastuseisule lammutati Sakala keskus 2007. aastal. Sellega, et torn siiski püsti jäeti, Karp siiani nõus ei ole. "Ma sellele arhitektile ütlesin, et lammuta siis see torn ka juba ära, sest see ei sobi ju absoluutselt selle uue hoone stiiliga," lausus ta.

Praegu kõpitseb Raine Karp oma üle 40-aastast kodumaja, mille on ta samuti ise projekteerinud. "Ega mingit erilist tegevust mul praegu polegi. Nii palju kui tööd jätkub ja pensionile natuke lisa saab, siis pole häda midagi," ütles ta.