Kriisinõukoda koosneb lisaks Eesti Muusikanõukogu juhatusele kultuuriministeeriumi, kultuurkapitali, oluliste valdkonna erialaliitude, ettevõtjate ja loomeliitude esindajatest.

Eesti Muusikanõukogu president Ivari Ilja ütles, et keerulisel ajal peab ka valdkond ise aktiivsemalt tekkinud probleemide leevendamisel ja uudsete lahenduste otsimisel kaasa lööma: "Kindlasti on riigi võimalused kompenseerida valdkonna kaotusi piiratud. Seetõttu on äärmiselt tähtis omada adekvaatset pilti valdkonna seisukorrast, et abi ja toetus jõuaksid just kõige haavatavamateni."

Avakoosolekul otsustati kaitsta muusikavaldkonna elujõudu ja jätkusuutlikkust nii praeguse eriolukorra tingimustes kui pärast kriisi möödumist. Kindlasti ei taastu Eesti jaoks endastmõistetav, vilgas ja rikas muusikaelu probleemideta ning ka pikalt vinduma jääva kriisi lahendamiseks tuleb varakult valmis olla, leiti.

Otsustati välja töötada edasiste valdkonnauuringute metoodika ja vähemalt kolm stsenaariumi eriolukorra erineva võimaliku arengu ja kestuse puhuks. Nõukoja liige Rasmus Puur tegi ettepaneku pöörata pilk valdkonna eakate poole, olla hooliv ja märkav. Rõhutati kriisist tulenevat tihedama koostöö vajadust kultuuriministeeriumi, kultuurkapitali, kohalike omavalitsuste, EASi jt-ga.

Eesti Muusikanõukogu 13. märtsi üleskutse peale kaardistada ärajäänud muusikasündmusi ning hinnata loovisikute ja korraldajate võimalikke kahjusid, on 18. märtsi seisuga laekunud, olenemata žanrist, tegevus- või omandivormist ligi 624 kirjet. Saadud andmete alusel jääb ajavahemikus 27. veebruar kuni 30. mai ära 949 muusikasündmust või esinemist, 11% nendest välismaal. Samuti saab kogutud andmetest aimu juba tehtud kulutuste, saamata jäänud honoraride ja piletitulu kohta. 

Ärajäänud sündmusi on tegelikult veel rohkem, kuna loetelus ei kajastu riigi sihtasutuste kavandatud ja ärajäänud muusikasündmused.