Võlg on võõra oma, teadis juba vanarahvas. Sellest tarkusest hoiab kinni ka Mauri Gross.

"Näituse kontseptsiooni üks osa oli see, et iga antud lubadus on võlg: kui mina midagi luban, siis ma pean seda tegema, ja endale antud lubadus on võibolla kõige suurem võlg. Ma lubasin kunagi, et ma teen nendele kolmele näitusele kõigile ühe töö juurde. Paraku läks selleks üheksa aastat," lausus Gross.

Väljapanek on osaliselt jätk näitustele "Halastus", "Rohepööre" ja "Puhas muld", samuti on väljas eelmisel kevadnäitusel publikupreemia võitnud paaristöö teine pool.

"Ma ikkagi esindan sellist põlvkonda, kus visuaalkultuur on eelkõige vaatamiseks, siis mõtlemiseks ja siis rääkimiseks. See, mida räägitakse, sellega ei pea nõustuma. See üks kolmene seeria on puhtalt see pealkiri, mida ta kannab ja kuidas keegi seda näeb. Mis on varjatud, mis jääb mõttes varjatuks, see selgub näitusel."

Projektiruumi väikeses saalis seisab vaataja silmitsi aga pakitud iluga. "Pakitud ilu on väike intriig, et näitusi tuleb ikka vaadata. Kunstnike liidu oksjon näitas, kui suur huvi on inimestel kunsti vastu läbi aegade. "Pakitud ilu" on teos, mis läheb siit edasi ühele kunstihuvilisele inimesele. See on varasemalt näituselt ja kui sellel näitusel ei käi, näeb järgmisel näitusel mingit pakendit," rääkis kunstnik.

Mauri Grossi maalinäitus on ARS-i projektiruumis avatud 3. novembrini.