Seitse videoteost suurtel ekraanidel räägivad lugu Jane Jin Kaiseni kodusaarest, Korea poolsaare lõunatipus asuvast Jejust. Näitust saab vaadata saalis ringi käies või ka teoseid ükshaaval vaadates. Käsitletud teemad hakkavad üksteist täiendama, moodustades loo ühest saarest, oma rituaalidega kultuurilisest üksusest, mis pole suurem kui kaks Hiiumaad. Saare kaunis loodus peidab endas ajaloosündmuste traagikat, läbi isikliku läheneb kunstnik universaalsetele teemadele.

"Paljud ühiskonnad teevad läbi väga järske muutusi – kliimamuutusest tehnoloogiliste muutuste ja moderniseerumiseni, Jeju saare puhul tuleb rääkida ka massiturismist. See toob meie ette küsimuse sellest, mis hinnaga see kõik tuleb, mis võib nende muutustega kaduda. On see siis teatud kultuurilised vormid, traditsioonid. Tekib küsimus, kuidas neid säilitada, kuidas neid tavasid väärtustada, et nad säiliks ka tuleviku jaoks," rääkis kunstnik.

Jeju saare lugu toob meelde meie endi lähimineviku ja traditsioonid, mis samuti kipuvad kaduma. Näituse kuraator Karin Laansoo kinnitab, et Korea kunstnikul on õnnestunud tabada olulisi punkte ühe väikerahva meelelaadis ja see on toonud Jane Jin Kaisenile ka rahvusvahelise maine.

"Ajalugu 1940-ndatel, väikeriik suurriikide mõjusfääris, mahavaikitud ajalugu, väikesed perelood, mis võimenduvad suurel areenil, ja minevik, mil pole lahendust ja mis kerkib ikkagi veel olevikus ülesse: kuidas sellele üksiksikuna lahendus leida, kas lahendus on üldse võimalik või me peame vaatama neile lugudele lihtsalt uue pilguga otsa," tõi Laansoo välja.

Jane Jin Kaiseni videonäitus Kai kunstikeskuses jääb vaadata veebruarikuu eelviimase nädalani.