Sopran Mirjam Mesak: lauljatele on aina kõrgemad füüsilised nõudmised
Äsja Dallase ooperimajas USA debüüdi teinud sopran Mirjam Mesak rääkis kultuurisaates "Delta", et kaasaegsed nõudmised ooperilauljatele hakkavad sarnanema juba tippsportlaste omadega.
Barrie Kosky lavastatud "Väike kaval rebane" võtab tavapärasest teistsuguse lähenemise. "Algusest peale oli tema lavastuse kontseptsioon see, et ta ei taha näha laval mitte ühtegi looma, mitte ühtegi metsatukka ega puud. Keskendume peamiselt just sellele psühholoogilisele osale, eluringile. Elulistele mõtetele ja situatsioonidele, õppetundidele," selgitas Mesak.
"Selle kontseptsiooni juures meeldib mulle eriti see, et see keskendub nii paljus sellele, mis on juba muusikasse kirja pandud ja mida see muusika juba nii hästi kirjeldab. Seda ei peagi kuidagi publikule ette nämmutama või veelgi lihtsustama. Muusika on väga lihtne, selle sõna kõige paremas tähenduses. Ta on väga-väga ilus ja kui nooti on kirjutatud, et "siin on hommikupäikene tõusmas", siis sa tõesti näed ja kuuled seda muusikas."
"See muusika kirjeldab kõiki emotsioone nii täpselt," tõdes Mesak. "Mulle annab see väikese kavala rebase rollis rohkem võimalust loomingulisele vabadusele. Pean tegema seda, mis mulle endale rolli tegemise juures kõige rohkem meeldib: tõesti süübida sinna sisse, miks ma midagi teen, mida ma saavutada tahan, milline on minu karakter. Just see psühholoogiline pool on olnud väga oluline. Ka minu kasv, sest rebane kasvab ooperi jooksul väga palju. Lähen väikesest kavalast rebasest täiskasvanu ikka ja lõpetan 27 lapsega."
Mesakul on lavastusega varasem side - 2022. aastal Müncheni esilinastusel laulis ta kõrtsmikuproua ja pasknääri osi. Dallases naasis ta sama lavastuse juurde juba nimitegelasena. Etendusi dirigeerib Dallase ooperi muusikajuht Emmanuel Villaume. Koskyga on Mesak teinud koostööd ka väljaspool Baieri riigiooperit.
"Väike kaval rebane" seab Mesakule suured ootused. Ta tõdes, et tuleb olla hingetõmbemomentide leidmisel tark ja ennast etenduse ajal ära jagada. Lavalt maha saab ta tunni ja 40 minuti jooksul korra. Mesaku sõnul on ka ooperilaulja elukutse muutunud. Tema ettekujutus sellest ametist õppides oli hoopis teistsugune.
"See ei ole ainult minu puhul nii või Kosky lavastuste puhul nii. Vaid lihtsalt olen hakanud seda nägema aina rohkem ja rohkem. Tean, et laulan tihti ka selliseid aktiivsemaid rolle. /.../ Lauljatel on aina suuremad füüsilised nõudmised. Samamoodi aitavad mind füsioterapeudid ja osteopaadid, kes aitavad mul taastuda. Osteopaat ütleski mulle ühel päeval, et miks ma imestan: sa oled ju nagu tippsportlane," jagas Mesak.
"Õnneks on meil palju abivahendeid ja me tuleme kõik sellega toime. Tahaksin selles kõiges olla läbinähtav. Rääkida neist avalikult ja kõva häälega. Rääkida ka sellest, mis on erinevus mehe ja naise vahel sellel erialal, sest sellest on siiamaani tabu rääkida. Näiteks ooperilauljad, kes peavad oma töölt kõrvale jääma, sest nad tahavad emaks saada. Näen väga palju kolleege, kes ruttavad kolm kuud pärast sünnitamist tööle tagasi, sest hirm oma tööst ilma jääda või karjääri tipphetkelt maha kukkuda on nii suur."
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Delta", intervjueeris Anne Aavik






















