Ilona Martson: Šalamovit lugedes tunduvad tänased mured tühistena ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Klassikaraadio saates "Delta" oli külas tõlkija Ilona Martson, kes pälvis hiljuti Varlam Šalamovi "Kolõma juttude" eestindamise eest Tallinna Ülikooli kirjanduspreemia. See proosakogumik avab lugejale ühe hirmsama peatüki Stalini-aegse Nõukogude Liidu ajaloos – kullakaevandamise Kaug-Põhjas, mida tegid sunnitöölaagrite vangid, teiste seas ka raamatu autor ise.

Vene kirjaniku Varlam Šalamovi "Kolõma jutud" räägivad elust Nõukogude Liidu sunnitöölaagrites. "Kui mõelda praegusele globaalsele kriisile, siis tundub, et elu, mida inimesed seal pidid elama ja taluma oli igal juhul palju hirmsam," lausus tõlkija.

"Tuleb aru saada, et erinevad sunnitöölaagrid pakkusid eri piirkondades erinevaid tingimusi. Varlam Šamalovil õnnestus päris põrgus ära käia. Ta viibis kokku sunnitööl 19 aastat ehk kolm karistusaega. Kõige karmim periood oli viimane karistusaeg Kolõma piirkonnas," rääkis Martson.

Šalamov ei ole eriti tuntud kirjanik. "Tema jaoks oli teadlik keeldumine tuntusest tähtis," täpsustas tõlkija ja lisas, et tegelikult on kirjanikku inglise keeles avaldatud mitu korda. "Kaks aastat tagasi ilmus kõigi "Kolõma juttude" uus tõlge. Teda teatakse ka väljaspool Venemaad."

Raamat ilmus algselt ingliskeelses kultuuriruumis ning Nõukogude Liidus alles viimastel aastatel. "Eesti keeles ilmus teos suhteliselt hilja. Šalamovit on eesti kirjanduses mõnel pool mainitud. Näiteks Juri Lotmani raamatus "Vestlusi vene kultuurist", mis ilmus Venemaal kogumikuna 1999," selgitas Martson ja lisas, et varem olid kirjanikust teadlikud pigem väliseestlased.

Ilona Martson tõlkis teosest vaid väikse osa. "Nii leppisime kokku autori pärijatega. Tulebki vahet teha, et tegelikult on neid "Kolõma jutte" umbes 60, samal ajal kannab ka üks kogumik nime "Kolõma jutud" – tegemist on kogumikuga, mis oli kirjutatud pärast autori laagrist tulekut 1950. aastate lõpus," rääkis ta ja lisas, et tegelikult oleks veel palju jutte tõlkida.

Varlam Šalamovi tõlkimiseni jõudis Martson soovituste kaudu. "Eestis on enamus vene kirjandusklassikud korralikult ära tõlgitud, millegipärast ei olnud "Kolõma jutte" veel tõlgitud," rääkis tõlkija. "Tõlkeprotsess pani elule natuke teistmoodi vaatama küll. Kindlasti tunduvad argiprobleemid nüüd palju tühisemad – arvan, et ka lugedes on see nii. Me siin nutame, kui tualettpaber on poeriiulitel otsas – sellises Šalamovi maailmas ei olnud tualettpaberit üldse olemaski."

Varlam Šalamov kirjutas tulevikulugejale. "Olen lugenud ta mälestusi ja märkmeid, kus on kirjas, et tema eesmärk on kirjutada tulevikulugejale. Inimestele, kelle jaoks üleelatu on kauge minevik aga kes peavad ka sellest aru saama. Ta mõtles väga läbi, kuidas tulevikus inimesed võiksid sellest aru saada," kõneles Martson.

Tõlkimisega saab tegelda ka praeguses eriolukorras. "Minu järgmine tõlgitav raamat on ilukirjanduslikud mälestused, mille on kirjutanud vene esimene naishumorist ja kes umbes sada aastat tagasi oli sunnitud Venemaalt välja rändama. Teoses kirjeldab ta Hispaania gripi puhangut, mis toimus sada aastat tagasi."

Toimetaja: Laura Pärnpuu

Allikas: Delta

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: