Kriisijutuke| Jaan Tooming. Üksinduse vaevad ja rõõmud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Üksindus
Üksindus Autor/allikas: Jane Susi

ERR-i kultuuriportaali "Kriisijutukese" sarjas peegeldavad kirjanikud olusid ajal, mil viirusehirm on pannud elu peaaegu kinni.

"Enamasti inimene kardab üksi olla. Sest siis peab ta vaatama iseeendasse," alustab Jaan Tooming.

Enamasti inimene kardab üksi olla. Sest siis peab ta vaatama eendasse. Aga tihti vaatab vastu tühjus. Inimene tahab ennast unustada. Enda unustamiseks sukeldub ta lõbudesse, töösse, seksi, poliitikasse, infosse, mida jagab meedia, arvutimängudesse, internetti. Bussis sõites me ei vaata enam kaassõitjaid või mööduvat linna või loodust, vaid süveneme nutimaailma või paneme klapid pähe ja kuulame musa.

Üksinduse hirm on paljudel üüratu, eriti vanadel. Ja tihti lahendatakse üksinduse ahastus enesetapu abil. Ja nii ongi eneseabiraamatud popid, me oleme endaga hädas. Oleme hädas endaga, suhetes teistega, vanad ei mõista noori, noored ei hooli vanadest ning naise ja mehe suhe põhineb enamasti seksil, mitte armastusel.

Kas on teed välja üksinduseängist? Tegelikult pole võimalik enda eest põgeneda. Ükskõik kuhu läheme, ikka veame end endaga kaasa. Tegelikult on üheks väljapääsuks tõesti enda unustamine. Tegelda sellega, mis tõeliselt huvitab, mitte puurida enda kallal. Aga kui palju on neid, kes saavad tegelda sellega, mis neid sügavalt huvitab? Tihti peab tegema tööd, mis ei huvita, ainult raha pärast rabama, et ära elada. Ja nii sageli oodatakse pensionipõlve, et siis teha, mida süda lustib. Aga kui palju on neid pensionäre, kes on tõeliselt rõõmsad? Vanadus ja haigused ründavad eakaid. Ja kui jäädakse üksi, siis ainult vähesed suudavad üksindust taluda ja nautida. Miks? Sest äkki olla ilma rutiinse tööta, see tihti ehmatab, ollakse segaduses, sest ei osata vabade päevadega midagi peale hakata.

Inimese hädatarvilikke vajadusi on vähe: söök, jook, peavari, uni, noorelt kiusab ka seksihimu. Kui need vajadused on täidetud, siis mida teha muu ajaga? Söömine, joomine, seks ei võta palju aega, kuid ühiskond on nii seatud, et peab söögi, joogi ja peavarju välja teenima. Me oleme kõhu orjad. Sellepärast tunduvad tavainimesele kummalised mungad, nunnad ja erakud. Aga võibolla neid alateadlikult kadestatakse. Sest munkadel, nunnadel, erakutel pole tavainimese probleeme: seks on välistatud, sest elatakse tsölibaadis, varandus on ühine, eraomandust pole, söök ja jook on ainult ihu ülalhoidmiseks ja peavari ei maksa midagi. Aga vahe tavainimese ja kloostrielaniku vahel on ilmatu: üks elab Jumalata maailmas, teine teenib Jumalat. Ja erak on lahus kõigist ja kõigest. Ta on valinud üksinduse. Leidub erakuid, kes lapsepõlvest saati üksikud, eriti üksikemade ja üksikisade lapsed, nad on enamasti pelglikud, neil on raskusi suhtlusel teiste inimestega, lõpuks lepivad nad üksindusega, tundes vahel ahastust. On erakuid, misantroope, kes põlgavad inimesi, kuigi tihti on nad võtnud koera või kassi või kanaarilinnu või hoopis raamatud.

On aga ka religioosseid erakuid, kes elavad vaimse täiustumise eesmärgiga, kes on andunud Jumalale, Jeesusele või Buddhale või Taole või Brahmanile... Nad pole tegelikult kunagi üksi, sest neil on vaimne kaaslane ja sageli on nende jaoks ka surnud elavad.

Tegelikult on ideaalseks eluasemeks erakutele meie maailmas korterelamute korter. Erak vajab vähe elupinda. Ühe-kahetoaline korter on küllaldane kong erakule. Kui on töö, mis annab kasina toidu ning üüri tasumiseks raha ning see töö ei võta palju aega, siis võib erak tunda end erakordselt hästi oma korterkongis. Samuti erakpensionärid. Jah, just pensionäridest erakutele on korterelamud ideaalseteks paikadeks oma elu elamiseks. Ja kui erakule on veel Taevas lahti ning surnud kaaslasteks, siis mida veel tahta! Kui on veel vaimsed huvid, siis keegi ei saa keelata teha seda, mida tahad. Ja pole kedagi ütlemas, mida pead tegema. Täielik sõltumatus ühiskonnast on eraku rõõm. Ta tänab igapäevase toidu ja peavarju eest ning on õnnelik oma üksinduses. Ja vaimud on rahul temaga, sest ta ei häiri kedagi. Ja tal pole kahju lahkuda siit maailmast, sest ta ei jäta ühtegi jälge maha, tal pole sidemeid selle maailmaga, ta on rahus nii elus kui surmas.

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: