Pille-Riin Larm: huvi e-raamatute vastu ei saa raisku lasta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Pille-Riin Larm
Pille-Riin Larm Autor/allikas: Alar Madisson, Eesti Kirjandusmuuseum

Oh kui kulunud ja siiski haljas on Winston Churchilli ütlus, et head kriisi ei saa raisku lasta. Nüüd, muuseas digikultuuri aastal, on saanud ilmseks, kui alahinnatud on Eestis olnud e-raamat, ütleb Pille-Riin Larm Sirbis.

Ilmselt on paljud kroonviiruse pandeemia ajal üllatusega avastanud, kui palju on Eestis õigupoolest kultuuri-e-ressursse, sh tasuta kasutamiseks (vt nt nimekirja kultuuriministeeriumi kodulehel). Kirjarahvas on teiste loovisikute kõrval isegi mõnevõrra paremas seisus, sest mingi käive ses vallas püsib, kui ka peaaegu kõik raamatupoed ja -kogud on kinni.

Apollo Kaupluste tegevjuhi Eha Panga sõnul on nende e-poe müük kõigi tootegruppide osas mitmekordistunud: lauamängude puhul neli, lasteraamatute, e-raamatute ja DVD oma üle kolme ning teistes tootegruppides vähemalt kaks korda. Eha Pank: "Müük on suuremas tõusus kui jõulude ajal." Ka Rahva Raamatu e-poe tellimuste arv on tõusuteel, sh e-raamatute oma, ehkki selles ketis on turundusjuhi Kersti Küla sõnul e-raamatute osakaal endiselt marginaalne: "Võimalusel eelistavad eestlased e-raamatutele endiselt paberraamatuid." Apollo e-raamatumüügi edetabeli tipus oli 1. aprilli seisuga Eia Uusi romaan "Tüdrukune" ning Rahva Raamatus Delia Owensi romaan "Kus laulavad langustid".

Mõneski raamatukogus saab jätkuvalt teavikuid laenata – inimkontaktivabalt. Rahvusraamatukogust laenutati raamatuid eriolukorra esimesel nädalal rohkem kui tavaliselt, hoolimata sellest, et lugemissaalid on külastajatele suletud (nt telliti Estri e-kataloogi kaudu teos raamatukappi). Tallinna keskraamatukogu avas 18. märtsil Ellu nime kandvale e-raamatukogule ligipääsu kõigile Eesti lugejatele. Raamatukogu teenindusdirektor Triinu Seppam-Saar: "Sel aastal on laenutatud Ellust ligi 24 000 korral, sh rohkem kui 11 500 laenutust ajavahemikul 18. – 31. III. Kirjandust saavad lugejad valida praegu 2650 teose hulgast. Varasemaga võrreldes on laenutuste arv kasvanud alates 18. III u viis korda, mis näitab, et huvi e-raamatute vastu on praegu väga suur." Edetabelit juhib Thomas Eriksoni "Idioodid minu ümber", eesti ilukirjandusest leiab kõrgeimal (7.) kohal Vahur Afanasjevi romaani "Serafima ja Bogdan". Seppam-Saare sõnul küsitakse palju ka laste- ja noorteraamatuid, sh neid, mida tuleb koolis lugeda: "Küsitakse nii tõlkekirjandust, nt Astrid Lind­greni raamatuid, muinasjuttu "Kaksteist kuud", kui ka eesti autorite teoseid, nt Indrek Hargla raamatuid. Küsitud on ka eesti autorite venekeelseid tõlkeid, nt Andrus Kiviräha "Лотте из Деревни изобретателей"." Kirjastajatel tasub seega kaaluda senisest rohkem laste- ja noorte­kirjanduse e-raamatuna välja­andmist.

Siinkohal tuleb kiita Tallinna linnavalitsuse ja kultuuriministeeriumi suurema kärata Ellule antavat tuge e-raamatute hankimisel kõigile Eesti elanikele. Appi on kutsutud ka kohalikke omavalitsusi ning lugejadki saavad annetusi teha.

Mullu juunis oli Sirbis juttu sellest, et kultuuriministeeriumis tehakse ettevalmistusi üleriigilise e-raamatute laenutusvõrgu loomiseks (28. VI). Raamatukogunõuniku Ülle Talihärmi sõnul minnakse selle plaaniga tänuväärselt ka edasi: "Rahvusraamatukogu ja kultuuriministeerium töötavad e-laenutuskeskkonna katseprojekti osas, et käivitada laiemate võimalustega üle-eestiline e-laenutus veel sel aastal." Praegune olukord on teinud tema kinnitusel selgeks, kui vajalik on see teenus nii lugejaile kui ka kirjastajatele ja autoritele. Vaja on veel hange läbi viia.

Eriolukord võib tõepoolest kiirendada uute traditsioonide ja tehnika kasutuselevõttu.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Sirp

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: