Kunstiakadeemias restaureeritakse haruldast krutsifiksi
Kristlik maailm tähistab suurt neljapäeva, mil kiriklike kombetalituste hulka kuulub ka Kristuse eeskujul üksteise jalgade pesemine. Üks hoopis teistlaadi puhastustalitus käib aga praegu Eesti kunstiakadeemias, kus professor Hilkka Hiiop üksinda tühjas majas haruldast Põhjasõja-aegset maalingut millimeeterhaaval päevavalgele toob.
Kunstiakadeemia (EKA) juhitav projekt, mis uurib Eesti barokiajastu nimeka puunikerdaja Christian Ackermanni loomingut, jõudis neljapäeval uue üllatava leiuni, mis avanes põrandavärvi kihtide all olnud Koeru kiriku suurel krutsifiksil.
"See on nii uskumatult põnev, sest puudub igasugune ettekujutus, mis siit alt hakkab välja tulema," ütles EKA professor Hilkka Hiiop.
Eeldus oli, et tõenäoliselt leitakse mingi ornamentaalne kompositsioon, võib-olla evangelistide sümbolid. "Kui need esimesed voldid siit tulid ja see väike käeke, aga kuni eile õhtuni ei olnud teada, kes see evangelist on, üks neljast ta on. Ja see oli päris tore üllatus, kui hakkas avanema see sarveke, et oli tegemist härjaga, järelikult Luukas," kirjeldas Hiiop.
Kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem märkis, et Luukas oli arstide kaitsepühak. "Ta oli ise ka arst, aga kuna arvatakse, et tema oli ka esimene, kes maalis neitsi Maarjat, siis peetakse teda ka maalikunstnike ja skulptorite ehk ka meie Christian Ackermanni kaitsepühakuks," ütles Kreem.
Kreemi sõnul võib selliseid üllatusi tulla veel. "Nüüd me teame, et tuleb otsida edasi, tuleb vaadata üle ka teiste barokiajast pärit krutsifikside ristid, mis on ka üle värvitud," lausus ta.
Hilkka Hiiop ütles, et siiani pole Eestis säilinud ühtegi originaalset Ackermanni polükroomias tööd, on vaid üksikud fragmendid, nagu näiteks Vigala kiriku altaridetailid, mis olid vastu seina ja pääsesid ülevärvimisest.
"Siin on näha barokiaegset imekaunist polükroomiat, lüstervärve, mis on hõbelehele üles ehitatud värvikihid, mis helklevad emailselt, see oli barokis väga väga populaarne," rääkis Hiiop.
Restaureeritud krutsifiksi loodetakse esimest korda avalikkusele näidata sügisel, mil avatakse Nigulistes esinduslik Ackermanni loomingu näitus.
Toimetaja: Marko Tooming