Hiiop nentis, et Ackermann on kohalikus kontekstis absoluutne tippmeister. "Tema parimaid töid võib julgelt ka Euroopas näidata," ütles ta. Samas tuleb Hiiopi sõnul silmas pidada, et kujud on suure meeskonna töö, kus tegid palju ka õpipoisid ja sellid, mitte ainult meister ise. 

Ackermann tegi oma skulptuurid puust, aga aegade jooksul on need üle värvitud. "Neid on ehitatud ja üle värvitud, nii et ühtegi Ackermanni tööd originaalvärvis ei näegi tänaseks päevaks," tõdes Hiiop.

Lisaks suurele Toomkiriku näitusele näeb Ackermanni töid ka pea 15 kirikus üle Eesti. "Hageri kirikusse võiks minna, sest Hageri skulptuurid ei tule Toomkirikusse," rääkis Hiiop. "Seal on valik Ackermanni varasemaid töid ja võib veel teatud kohmakuse märke näha. Kust see altarisein pärit on, me ei tea, aga teame, et see jõuab Hageri kirikusse alles 18. sajandil ja see ehitatakse tugevalt ümber."

Samuti soovitab ta minna Simuna kirikusse. "See on teine kirik, mille skulptuurid lähevad koju tagasi ja ei tule Toomkirikusse," ütles Hiiop. "Simuna on selles mõttes tõeliselt kaunis töö, et altarisein ise on pea täiuslikult säilinud, aga loomulikult korduvalt üle värvitud."

"Aga erinevalt Hageri näitest on seal tõeliselt kaunis polükroomia värvikiht peal, mis pärineb 1930. aastatest. Meie kõige lemmikumad on kolm naisfiguuri - usk, lootus ja armastus. Need olid Niguliste kiriku näitusel väljas ja olid seal kõige populaarsemad figuurid." 

"Soovitan minna ka Koeru kirikusse, kus Ackermanni üks kõige ilusamaid töid on Koeru kiriku krutsifiks. Põrandavärvi kihi alt leidsime uskumatult säilinud originaalvärvikihi, kaasaarvatud ristipuu otstes olevad evangelistide maalingud, mis on väga haruldan," selgitas Hiiop. 

Koeru kirikusse tasub Hiiopi sõnul minna mitte ainult Ackermanni pärast. "See on täiesti uskumatu maakirik, kus on imelised keskaegsed interjöörid. See on teine vaatamisväärsus, mis on säilinud kirikuruumis endas ja on ka nüüd hiljuti avatud," rääkis Hiiop. "See näitab, kui värviline on olnud meie ajalugu. Keskaeg, barokk, see kirikukultuur saabus 19. sajandi lõpus ja isegi 20. sajandil. See muudab minu jaoks palju kirikukunsti ja -kultuuri, mida oleme harjunud nägema."

Viimasena soovitas Hiiop minna Martna kirikusse. "Sealsed skulptuurid tulevad Toomkirikus näitusele, aga seal on ka säilinud ilus interjöör, mis on erakordselt kaunis tervik. Kirikuruum ja alatar on ka säilinud, on vaja vaid lasta fantaasial lennata ja mõelda juurde kuld ja sära."