17. sajandil Eestis elanud Christian Ackermanni tööde põhjalik uurimistöö sai alguse 2016. aastal. Projekt viis Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstakadeemia spetsialistid pea paarikümnesse kirikusse, kus on stiili järgi tuvastatud Ackermanni teoseid. Niguliste kiriku näitusel on väljas nii reaalsed tööd kui ka fotosuurendused, mis aitavad Ackermanni põhjalikku käsitööd lähemalt uurida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Põhiline, mida inimesed siin näha saavad, on Ackermanni kohati väga virtuoossed skulptuurid, mida kohapeal on raske vaadata. Esiteks leida üldse see kunstiväärtus suurte altariseinte või kantslite küljest, sest sa näed tervikobjekti, aga siin on võimalik neid Ackermanni objekte vaadata silma kõrguselt. Loomulikult pole nad kunagi koos sellisel kujul olnud," rääkis kuraator Hilkka Hiiop.

Ackermanni kunstiteoste kaardistamise ja põhjalikuma uurimise raames tehti kõigist töödest ka röntgenülesvõtted, mis valmisid koostöös Maksu- ja tolliameti esindajatega, kes käisid spetsiaalsete röntgenaparaatidega kirikutes kohal. Raudnaelte kõrval, mis Ackermanni töid koos hoiavad, leiti ühest skulptuurist ka püssikuul, mis sattus sinna tõenäoliselt sõja ajal.

"Meie jaoks oli väga hämmastav, et sellises objektis, me teame, kuidas seda võidakse koostada, me oleme näinud seda, aga kui me leiame sealt püssikuuli, siis meie kulmukaared tõusvad ka üles, et kuidas selline asi võiks siin olla ja kuidas see on siia sattunud," sõnas MTA tolliosakonna kiirgusohutuse spetsialist Priit Laatre.

Näitus jääb Niguliste kirikus avatuks kuni 2021. aasta maini, pärast mida lähevad Ackermanni tööd tagasi kodukirikutesse. Ühes teostega saadetakse kirikutesse ka stendid koos lisainfoga, mistõttu annab uurimisprojekt tulevikus lisandväärtust ka siseturismi ja kohaliku elu edendamise seisukohalt.

"Oluline ongi see, et tore on pealinna kultuuri kokku tuua, aga tegelikult on oluline, et me oskaksime neid näha ja hinnata koha peal, praeguse koroonaajastu valguses, et käia ja nautida seda omakultuuri ja käia meie enda kirikutes ja aru saada, et kultuur pole ainult pärandimekades Roomas ja Pariisis, vaid meil endal on ka palju, mida hinnata ja vaadata," ütles Hiiop.

Lisaks värskele näitusele valmib lähikuudel Ackermanni loomingust ka monograafia.