Ackermanni kunstiteoste kaardistamise ja põhjalikuma uurimise raames tehti kõigist töödest ka röntgenülesvõtted, mis valmisid koostöös maksu- ja tolliameti esindajatega, kes käisid spetsiaalsete röntgenaparaatidega kirikutes kohal.

Nii avaneb näituse külastajatel nüüd võimalus näha pühakujude sisse ning märgata seal näiteks suuri sepanaelu.

Kuigi mõnele võib tunduda, et kuju sisse vaatamine vähendab selle pühalikkust, siis tegelikult on tänu röntgenpiltidele võimalik palju uusi nüansse teada saada.

"Eelkõige ta annab rohkem teadmist, kuidas üldse üks 17. sajandi kunstiloome protsess toimis," rääkis näituse kuraator Hilkka Hiiop.

"Ma arvan, et sakraalne võim ja sakraalne tähendus – seda ei saa ükski röntgen ära võtta. Aga teistpidi – vähemalt meil valdkondlikult – ta just seda teatud müsteeriumi just tõstab. Me saamegi aru, kuidas need asjad on tehtud ja kuidas ühest puupakust sünnib selline meistriteos," lisas Hiiop.

Hiiopi sõnul on huvitav ka see, millised on skulptuuride värvid, sest varem olid Ackermanni tööd väga värvilised. "Aga sajandite jooksul on neid järjest üle värvitud ja tegelikult ühtegi ei ole säilinud originaalvärvis," nentis Hiiop.

Näitus "Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas" jääb Niguliste muuseumis avatuks 2. maini 2021. aastal.