Selgusid parimad noored tõlkijad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Noorte tõlkevõistluse korraldaja Heli Allik
Noorte tõlkevõistluse korraldaja Heli Allik Autor/allikas: erakogu

Selgusid Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni IV noortele tõlkehuvilistele suunatud ilukirjanduse tõlkevõistluse tulemused. 2020. aasta võistluse tõlkesuunad olid inglise-eesti (Charles Dickens, "The Couple Who Dote Upon Their Children"), saksa-eesti (Jan Costin Wagner, "An einen anderen Ort"), itaalia-eesti (Cesare Pavese, "Il signor Pietro") ja vanakreeka-eesti (Lukianos, "Dionysos").

Inglise-eesti suuna žürii koosseisus Kersti Unt, Triinu Pakk ja Aet Varik otsustas anda I koha Linda Tartole, II koha Juuli Tederile ja III koha Grethel Simonlatserile.

Saksa-eesti suuna žürii koosseisus Tiiu Relve ja Piret Pääsuke otsustas jagada auhinnad järgmiselt: II kohta jagavad Liis Kägu ja Madli Oras, III kohta jagavad Krister Kruusmaa ja Mari Saffre, ergutusauhinnad Mirjam Kärk ja Teele Tars.

Itaalia-eesti suuna žürii koosseisus Ülar Ploom ja Eva Kolli otsustas jagada auhinnad järgmiselt: II koht Piret Kivi, äramärkimine Kairit Maasikas.

Vanakreeka-eesti suuna žürii koosseisus Janika Päll ja Ivo Volt otsustas jagada auhinnad järgmiselt: I koht Elo-Mall Toometile, II kohta jagavad Agne Pilvisto ja Anni Arukask, ergutusauhind Raul Hindov.

Kokku laekus 97 tööd: inglise keelest 50, saksa keelest 38, itaalia keelest 4 ja vanakreeka keelest 5. 

Tõlkevõistluse omapäraks võib lugeda tõika, et žüriid ei määranud mitte ainult auhindu, vaid andsid kokku 67-le paremale tõlketööle personaalset tagasisidet.

Võistluse eestvedaja Heli Alliku sõnul oli eriolukorras toimunud võistlus sel aastal samuti veidi eriline ja ära jäid või asendati kaugsuhtlusega mitmed traditsioonilised ürituse etapid. Kuid tulemuste üle ei saa sellegipoolest kurta – seda enam, et võistluskeelteks oli levinumate kõrval ka keeli, mille puhul võiks peaaegu öelda, et tegemist on "ohustatud liikidega", või kirjanduslike tekstidega, mis ei kasuta sugugi päris igapäevast tänapäevakeelt. Laekunud tööd pakkusid niisiis lootustandvaid avastusi väga erinevatest aspektidest.

Saksa-eesti žürii liige Piret Pääsuke ütles, et saksa-eesti suunal laekus üllatavalt palju võistlustöid. Teades, kuidas saksa keele õppimine ja ka õppimise võimalus on üldhariduskoolides juba aastaid vähenenud, tuleb kindlasti kiita neid saksa keele õpetajaid, kes on suutnud noortes tekitada huvi selle suure Euroopa kultuurkeele vastu ja innustanud oma õpilasi ka kirjanduse tõlkimisega katsetama."

Kersti Unt inglise-eesti žüriist tõdes: "Loodetust paremal tasemel töid oli üle ootuste palju. Tase sõltub arvatavasti ka tõlgitava teksti valikust. Meie valisime 19. sajandi teksti. Aga me tahtsime vaadata, kuidas tõlkehuvilised saavad hakkama vanema tekstiga – ja oli päris üllatav, et Dickensi tooni oli nii mõnigi päris hästi tabanud. Suhteliselt vähe oli tõlkeid, kus kasutati liiga palju võõrsõnu või ajalehestiili."

Ning ilmsesti on Eesti kirjastustel võimalus leida tulevikus ka kõige haruldasematele tekstidele uusi noori tõlkijaid, sest nagu rõõmustas vanakreeka žürii liige Janika Päll: "Alustavaid vanakreeka keelest tõlkijaid osales konkursil vaid viis, ent mitmed neist paistsid silma väga professionaalsete tõlgetega. Loodame neilt tulevikus täiendust olemasolevatele tõlgetele."

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: