Arvustus. Hunt võtab riske ja annab müstikat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ansambel HUNT.
Ansambel HUNT. Autor/allikas: Kaader videost

Uus plaat

Hunt / New Mysterian

Split (This & That Tapes)

Nii tore, kui uut muusikat tuleb välja kassetil. Eriti kui tegemist on split-kassetiga. Need olid need "vanad head ajad", kui Londoni või Berliini klubiderajoonides müüsid inimesed tänavail kassette, tavaliselt jagatud pooltega üllitisi, uute elektrooniliste ja eksperimentaalsete artistide loomingut. Kassett oli tollal vilkaim viis värsket muusikat rahva kätte viia ja ega ta eriti midagi maksnud ka. Kõik olid õnnelikud. Tänapäeval teeb kassett arvatavasti vähem õnnelikuks, sest 90 protsendil sellise muusika sihtgrupist puudub kassetimängija. Aga õnneks saab sel kassetil olevat muusikat ka digitaalselt kuulata internetis ja ka allalaadimiskoodi abil saab albumi kätte.

Siin on tegemist kahe duoga, kes tegelikult esinevad sageli triona – kodumaine Hunt (Hannaliisa Uusma, Brigitta Davidjants ja VJ Kristin Pärn) ning Philadelphia grupp New Mysterians (Brigitte Benecke ja Steph Cole, lisaliikmega Katie Haegele). Kus nad üksteist leidsid, pole isegi oluline. DIY tegijad lihtsalt teavad üksteist üle maailma.

Kasseti seljal väidab kiri, et tegemist on feministliku tantsulise elektroonilise neo-souliga ja kui mitte muud, siis kaks keskmist epiteeti kõlavad esimestel sekunditel läbi. Hunt esitleb albumil kuute rütmilist elektroonilist lugu, mille tume gruuviv vaib peaks vähemalt Eestis olema midagi täitsa omanäolist. Avalugu "Witchcraft" algab šamanistliku leelutamisega ning juhatab osavalt sisse üldmeelelolu. Müstiline oleks vast see omadussõna, mis jääbki edasist muusikat saatma. "Salapära" on samuti paslik kirjeldav väljend.

Hunt suudab teha kvaliteetset muusikat hoolimata riskantsetest komponentidest, milleks on 1980ndate gooti elektroonika, trip hop ja new age. Hunt ei pane puusse. Nad suudavad hoopis pakkuda omanäolist ja võrreldamatut muusikat, mille teeb kordumatuks lisaks eestikeelne tekst kahes palas.

New Mysteriani panus on kaks ülipikka pigem chill out-võtmes tehtud meditatiivset, aga tantsitavat lugu. Seda vist nimetatakse kontseptuaalseks muusikaks. Kontseptsiooni osa on nähtavasti ka tekstid, aga muusika hakkab ühel hetkel nii kaasa kandma, et tekste kuulata läheb meelest. Philadelphia duo teeb sellist muusikat, kus vokaal on muudetud instrumendiks, ta sulandub muusse saundi ja kõik kokku on see heliriba, mis lihtsalt voogab kõlarist välja. New Mysteriani muusikas jätkub pinget ja see pinge ei lase muutuda isikupäratuks taustamuusikaks. Kõlbab päris mitmeks asjaks, näiteks, kui teil on vaja kirjatööd teha, siis aitab New Mysterian teil kontsentreeruda. Järele proovitud. 

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: