Rahvusraamatukogu lõpetab viiviste võtmise ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rahvusraamatukogu lõpetab viiviste võtmise.
Rahvusraamatukogu lõpetab viiviste võtmise. Autor/allikas: Teet Malsroos / Eesti Rahvusraamatukogu

Rahvusraamatukogu alustab katseprojektiga, kus lõpetab aasta lõpuni tähtajaks tagastamata raamatutelt viiviste arvestamise ja keskendub toetavatele ning teavitavatele tegevustele.

Rahvusraamatukogu direktori Janne Andresoo sõnul ei näita praktika ja ka rahvusvaheline kogemus, et viiviste kogumine märkimisväärselt teoste tagastamist mõjutaks. "Mõju võib olla ka vastupidine, kus trahvi tõttu hoopis venitatakse raamatute tagastamisega. Seda näitab ka viivisevabade päevade populaarsus." 

"Viivis moodustab raamatukogu tuludest kaduvväikese osa ning samas mõjutab  ebaproportsionaalselt just madalama sissetulekuga inimesi nagu tudengid või pensionärid. Küsimus on ka maailmavaateline – kas raamatukogu peaks olema asutus, kelle esmane reaktsioon ekslikule käitumisele on sanktsioneerimine," lisas Andresoo. 

Raamatukogu eesmärk on laenutatud raamatud võimalikult kiiresti tagasi saada ning mitte trahve koguda, seetõttu rakendatakse hilinenud raamatute tagasi saamiseks jätkuvalt n-ö sotsiaalseid meetmeid. Kui teost pole tähtajaks tagastatud, hakkab rahvusraamatukogu saatma kasutajale regulaarseid meeldetuletusi.   

Viivisevaba perioodi pikkus on üks aasta. Kui teoseid pole teavitamise peale tagastatud ühe aasta jooksul, siis saab kasutaja veel ühe kuu teaviku tagasi toomiseks või peab selle hüvitama. Katseprojekti raames tühistatakse tagasiulatuvalt ka juba üleval olevad viivised, v.a. need, mis on läinud juba väljanõudmisesse.  

"Praktika näitab, et tagastamisega hilinemine on suhteliselt haruldane – eriti kui räägime mitmekuusest või lausa mitmeaastasest hilinemisest. Näiteks eelmisest aastast on õigeks ajaks tagastamata 52 raamatut. Võrdluseks – ainuüksi mai keskpaiga seisuga oli rahvusraamatukogust välja laenutatud enam kui 9000 teavikut. Seetõttu me ei usu, et inimesed tagastavad raamatuid vaid trahvi ähvardusel – see on eelkõige ikkagi sotsiaalne norm ehk õige asi, mida teha," lisas Andresoo, lisades, et viivistest saadavad tulud on praegu laias laastus piisavad vaid katmaks nende välja nõudmisega seotud kulusid. 

Katseprojekt on plaanitud kestma kuni järgmise aasta alguseni. Selle järel teeb rahvusraamatukogu analüüsi nii laenutamise, tagastamise ja hilinemise kohta. Samuti otsused, kuidas projektiga jätkatakse. See pakub tuge ka teistele Eesti raamatukogudele, sest näitab, kuidas muutub klientide käitumine, kui sanktsioneerivatelt meetmetelt minnakse üle eelkõige teavitamisele ja dialoogile.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: