Pille-Riin Larm. Kirjaniku sinilind ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rahvusraamatukogu uuenenud 7. korrus
Rahvusraamatukogu uuenenud 7. korrus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Õigupoolest peaksid enimlaenutatud teoste autorid saama nüüd laenutushüvitise toel neli kuud muretult järgmisi teoseid kirjutada, kuid nii see ei ole, nendib Pille-Riin Larm Sirbis.

"Tänavusel erakorralisel aastal arvestasime ja maksime laenutushüvitised välja tavapärasest varem." Nõnda andis Autorihüvitusfond hiljuti oma kodulehel märku, et sel aastal makstakse kirjanikele-tõlkijatele möödunud aastal rahvaraamatukogudest laenatud raamatute eest laenutushüvitist juuni lõpu asemel vahemikus 22. – 25. mai.

Kuigi Autorihüvitusfondi teade on erinevalt mõnestki oma kriisiaegsetest sammudest suure trummipõrinaga teada andnud institutsioonist (meeldivalt) tagasihoidlik, et mitte öelda peidus, puudutab teema väga paljusid. Raamatute laenutuste eest jaotati hüvitist 1500 autori ja autoriõiguste omaja vahel (mullu 1441). Tagasihoidlikuna mõjub ka sedastus: "Kriisileevendusena saime täiendavalt välja maksta 63 tuhat eurot."

See on küll hea uudis. Käsitlesime laenutushüvitiste teemat aasta eest Sirbis üpris ulatuslikult. Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev osutas, et kui Põhjamaadel on laenutushüvitis autori oluline sissetulekuallikas, siis Eestis on sel pigem sentimentaalne väärtus. Statistikat puurides ilmnes, et laenutushüvitised on hangunud masuaegsete kärbete tasemel. (Sirp 28. VI 2019) Nüüd õnnestus lisaraha toel viimaks saavutada endine tase: 2008. aasta 183 867 eurot ning 2020. aasta 189 403 eurot on ju täitsa võrreldavad? Jah, ainult et elukallidus ja keskmine palk, mille järgi määratakse hüvitise ülempiir, ei ole 12 aastaga samale tasemele jäänud.

Autoriõiguse seadusest võib välja lugeda, et hüvitis olgu "õiglane", ning täpsustatakse, et "makstava tasu ülempiir on neljakordne Statistikaameti esitatud eelmise aasta Eesti keskmine brutopalk". Tänavu oli hüvitise maksimummäär seega 4 × 1407 = 5628 eurot. Kõige suurema hüvitise sai Ilmar Tomusk – 3775 eurot ja 14 senti. Tema teoseid laenu­tati rahvaraamatukogudes 19 744 korda.

Muide, sellega lõppes Erik Tohvri ligi kümnendi kestnud valitsusaeg laenutushüvitiste edetabeli tipus. Tomuskile ja Tohvrile järgnevad Aino Pervik, Andrus Kivirähk, Katrin Pauts, Piret Raud … Kõik head kirjanikud. Õigupoolest peaksid nad saama nüüd laenutushüvitise toel neli kuud muretult järgmisi teoseid kirjutada, kuid nii see ei ole. Ülempiiriks seatud 5628 euroga võiks ju saada, aga see summa, justkui eesti kirjaniku sinilind, jäi jälle püüdmatuks. Isegi populaarseima autori hüvitis on ühe kuu kohta umbes 944 eurot – kaugelt alla riigi kultuuritöötaja miinimumkuupalga.

Kuidas kindlustada rahva lemmikuile neli kuud muretut elu? Muidugi võiksime veelgi rohkem nende raamatuid laenata, kuid eriti palju me laenutusstatistikat seni kasvatada ei suuda, kuni ei suurendata otsustavalt rahvaraamatukogude eelarvet. Raamatukogude ostujõud on kasin ning populaarsetele raamatutele seetõttu laenutusjärjekorrad.

Sama otsustavalt vajab paisutamist laenutushüvitiste rahakott. Selleks et saavutada 2024. aastaks AHFi eelarve suurendamine vajaliku 500 000 euro võrra, ei pea ju ometi igal aastal puhkema kriis.

Samuti tuleb tähelepanu pöörata aina populaarsemale e-raamatute laenutusele, mille eest autorid praegu hüvitist ei saa. Ettevalmistatava üleriigilise e-raamatute laenutusvõrguga kaasnegu kindlasti ka laenutus­hüvitis.

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: