Galerii. Kunstihoones näeb Subbi loomingut kõrvuti noorte tegijatega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1595527680000 | amCalendar}}

Tallinna kunstihoone avas Olev Subbi 90. sünniaasta puhul näituse "Olev Subbi: maastikud aegade lõpust". Subbi looming on näitusel kõrvuti seitsme rahvusvahelise kunstniku töödega, kes toovad näitusele tänapäevase teemakäsitluse.

Kuraatori Angels Miranda sõnul huvitas teda eelkõige Olev Subbi Nõukogude Eesti aegse loomingu toomine tänapäeva konteksti. Selleks on nad Subbi aktimaalide kõrvale pannud videoinstallatsioonid, võrrelnud Eestis valminud loodusmaale Tšiili omadega ja on pannud teose "Kaheksas võõras linn" taustale samamoodi võõrana tunduva kujutis Atacama kõrbest.

Näituse viimases toas näeb videot, kus Olev Subbi räägib Adamson-Ericu ja postimpressionistliku prantsuse kunstniku Pierre Bonnardi maalidest. "Sellel viisil vaatab ta tagasi mineviku ja meie vaatame tulevikust Olev Subbi poole, peegeldades seda, kuidas ta viitas teistele kunstnikele. Ma tahtsin võtta ideed, mis olid Olev Subbi loomingus kesksed ja mõelda, kuidas tänapäeva kunstnikud neid kasutavad," rääkis Miranda.

Maria Dalbergi videoinstallatsioonis kirjeldab kunstnik oma tundeid ja tajusid, jalutades mere ääres nii oma kodumaal Islandil kui ka Galápagose saartel. Algselt Islandil esitletud, kuid näituse jaoks Eestis muudetud teos räägib nii ümbritseva maailma kui mälestuste tajumisest. Dalbergi sõnul sobib tema looming Subbi kõrvale hästi.

"Minu jaoks oli loogiline, kui kuraator küsis, et ma esitaks oma tööd sellel näitusel Olev Subbist. Me mõlemad käsitleme vaimseid maastikke, mälestusi, erksaid värve ja tekstuure," lausus Dalberg.

Maalikunstniku Nazim Ünal Yilmazi paigutas enda ja Subbi loomingu nii, et tekkiks narratiiv. Türgi maalikunstniku tahab oma töödega väljendada poliitilisi või sotsiaalseid sõnumeid.

"Subbi maalil on näha hobust kandmas inimest. Minu maalil kannavad seekord töölised hobust. See on loomade kasutamisest ja ärakasutamisest. Ma loodan, et see tulevikus muutub, et me lõpetame loomade söömise ja ärakasutamise. See on maal, mis kujutab teema arengut. Maalide kohal riiulil võib näha, et nad on lõpuks sõbrad," rääkis Yilmaz.

Näitus on avatud Tallinna kunstihoones 4. oktoobrini.

Toimetaja: Marko Tooming, Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: