Tänavusel Arvamusfestivalil on avatud digikultuuriala, kus kahel päeval arutletakse kultuuri digipöörde teemadel. Vaatluse all on nii Eestis kui ka maailmas, enne ning pärast pandeemiat toimunu ja toimuv. Oma ala tipud võtavad luubi alla muu hulgas Eesti muusika käekäigu rahvusvahelistel digiplatvormidel, digiraamatute ning -muuseumide arengud, autoriõiguste potentsiaali, voogedastuse rõõmud, e-õppe raskused ning nähtuse nimega nägemuspädevus. 

Digiplatvormid ja Eesti 

Maailma muusikatööstus on liikunud suurtele digiplatvormidele nagu Spotify, Deezer, YouTube ja teised. Eesti muusikud seisavad valiku ees: kas minna kaasa platvormide tingimustega või riskida jääda nähtamatuks? Millised on Eesti muusika ellujäämisvõimalused ja potentsiaal globaalsel muusikaturul, hakkavad vaagima Eesti muusikatööstuse võtmetegijad.

Sarnased väljakutsed on ees ka Eesti teletootjail. Netflixist on saanud üks maailma suurimaid audiovisuaalse sisu tootjaid. Eesti silmapaaride ees ei käi enam võitlus kodumaiste telekanalite, vaid eestikeelsete saadete ja filmide ning rahvusvahelise sisutulva vahel. Voogedastuskanali Jupiter loojad räägivad, kuidas on neil õnnestunud sellele vastu seista ja millised on edasised plaanid.

Nägemispädevus 

Teise teemana on arutelude fookuses nägemuspädevuse ehk pildilise kirjaoskuse arengud. Tänapäeval liigub suur osa infost visuaalsel kujul: fotode, videote, graafikute, aga ka süvavõltsingute ehk deep fake'ide, monteeritud võltsingute ja muus sarnases vormis. Kui kaugel oleme Eestis üldise pildilise kirjaoskuse arendamisega? Teoreetilist arutelu aitab empiiriliste andmetega täiendada Telia, kes tutvustab Balti- ja Põhjamaades läbi viidud laste ja noorte digitaalsete oskuste ning kogemuste võrdlevate uuringute tulemusi.

Haridus ja loometiiger 

Haridusteemadel tuleb juttu Eesti ja Soome edukate haridussüsteemide hakkama saamisest koroona-aegse sundusliku e-õppe ajal. Lisaks sellestki, kuidas korraldada digitaalset loovusõpet nõnda, et järeltulevad põlved suudaks digiseadmetega luua originaalset sisu.

Autoriõigused ja EL 

Hiljuti rohkelt tähelepanu saanud GDPR-i valguses on digikultuurialal koht ka autoriõiguste temaatikal. Mida enam läheb kultuur (raamatud, muusika, kunst, teater jms) digitaalsesse formaati, seda keerulisemaks autoriõiguse küsimus muutub. Sellel teemal arutlevad Justiitsministeeriumi, Eesti Autorite Ühingu ja Wikimedia Eesti esindajad, autorite vaadet avab tuntud muusik Maarja Nuut.

Digiraamatud 

Digiraamatud on juba igapäevakasutuses, aga kuidas edasi? Digiraamatud tõotasid kõikjal maailmas autoritele ja kirjastajatele uut hingamist ning perspektiive. Kas need peaksid veel laialdasemalt (tasuta) kättesaadavad olema kõigile soovijatele? Eestis annab sellel teemal suuremat läbimurret veel oodata. On tõsi seegi, et lugerite läbimüük Eestis väheneb. Kas eriolukorra keerises hakkas elavnema ka see turg ja kellele see kasulik on, selle üle arutavad Eesti autorid ja digiraamatute kirjastajad.

Digitaalne näitus vs. tavaline näitus 

Eestlased käivad kõigist eurooplastest kõige rohkem muuseumites. Mis on aga muuseumide roll praegusel ajal ning mis suunas nad arenevad pärast maailma tabanud pandeemiat? Millised muuseumide digiteenused Eesti muuseumirahvale ikkagi meeldivad? Kas eelistame tavakülastust digitaalsele? Sel teemal arutlevad muuseumijuhid ning Muinsuskaitseameti ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

14.–15. augustil toimuvatel aruteludel astuvad üles oma ala spetsialistid ning neid juhivad moderaatorid, kelleks on digikultuuriaasta projektijuht Martin Aadamsoo, peatne Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Kalmar Kurs, TLÜ meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus ning autoriõiguste jurist ja kirjanik Silvia Urgas. 

Kõik Arvamusfestivali digikultuuriala arutelud salvestatakse ja neile on võimalik kaasa elada kas kohapeal, otseülekannetena Eesti Rahvusraamatukogu Facebooki kanalil, ERR-i kultuuriportaalis või järelvaatamises YouTube'is.

Digikultuuriaasta teemad toovad Arvamusfestivalil publikuni Eesti Rahvusraamatukogu koos Eesti Filmi Instituudi, Muinsukaitseameti ja Eesti Rahvusringhäälinguga. Partnerid on Soome Instituut, Tallinna Ülikool, MusicEstonia jt.