Londoni ülikooli skandinavistika dotsent Mart Kuldkepp tõdes esimeses saates, et "mingi tõetera on müüdis vanast heast Rootsi ajast olemas." Kuldkepp rääkis, et kui eestlaste olukord reduktsiooni ehk mõisate riigistamise ajal paranes, siis samal ajal halvenes baltisakslastest mõisaomanike olukord ja talurahvas oli sellest teadlik. Tema sõnul hakkas tõenäoliselt 18. sajandil juba ammu enne rahvuslikku ärkamiseaega talurahva sead levima positiivne kuvand Rootsi ajast.

Mart Kuldkepi arvates on müüt vanast heast Rootsi ajast leidnud väljundi ka lugudes Kungla rahva kuldsest ajast, mis on Rootsi kuninga rahva hea aeg. Samuti leiab Mart Kuldkepp, et usust vanasse heasse Rootsi aega on kasvanud välja eestlaste põhjamaisuse ihalus.

Eestis, Lätis ja Põhja-Saksamaal levinud positiivseks hoiakuks Rootsi aja suhtes oli mitu põhjust. Esiteks olid selleks Kuldkepi hinnangul hariduslikud uuendused. Rootsi riigis tekkisid uut tüüpi koolid: gümnaasiumid, Tartusse rajati Rootsi vanuselt teine ülikool, kujunes rahvakoolide võrk ja eeldused talurahva kirjaoskuseks. Oluline oli 1680. aastate mõisate reduktsioon ehk tagasi riigistamine, millega baltisakslastelt mõisad käest võeti.   

Mart Kuldkepp lausus, et vana hea Rootsi aeg oli suhteliselt kehv aeg, sest talupoegade pärisorjus oli tegelikult hakanud süvenema. Samas said reduktsiooni käigus varasematest mõisa talupoegadest Rootsi riigi talupojad ja Rootsi riigis olid talupojad isiklikult vabad. Muuhulgas oli neil õigus kaevata oma mõisahärra kohtusse põhimõtteliselt kuni Rootsi kuningani välja. Sellist seaduse kaitset valitseja omavoli eest ei olnud talupojal olnud.

1721. aastal sõlmitud Uusikaupunki rahulepingu järel kehtestatud Balti erikord konserveeris teatavaid Rootsi võimu osi. Näiteks Rootsi riigitaalrit kasutati edasi, Rootsi riigikirik jäi püsima. Eesti talupoegade jaoks tähendas Rootsi aja lõpp pärisorjuse tagasitulekut ja süvenemist, sest nad ei olnud enam Rootsi riigi talupojad, vaid neist said jälle mõisahärra talupojad ja mõisahärra võim oma talupoegade üle oli 18. sajandil peaaegu piiramatu.

Kokkuvõtvalt: müüt vanast heast Rootsi ajast tekkis haridusvaldkonnast, mis eestlastele meelde jäi, samuti tõenäoliselt mõisate reduktsioonist, mis uduse mälestusena kuskil alles oli, aga kõige tähtsam on Mart Kuldkepi sõnul tõenäoliselt see, et järgnenud Vene võimu ajal halvenes talupoegade olukord märkimisväärselt.