EKI keelekild | Näkk ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Evelin Võigemast selgitab, kuidas on eesti keelde jõudnud sõna "näkk".

Sõna näkk toob vaimusilma ette ennekõike kauni pikajuukselise, enamasti alasti näkineitsi, kel on jalgade asemel kalasaba. Näkk võlub oma ilu ja vahel ka kauni lauluhäälega. Ta on kutsuv, kuid samas ohtlik olend, kuna tahab inimesed vette meelitada ja uputada.

Tänapäeval on sõna näkk hakatud kasutama ka lihtsalt kena välimusega neiu kohta. Eesti mütoloogias on aga ahvatlev kalasabaga naisnäkk olnud siiski harv tegelane.

Näkk võis olla lihtsalt inimene, loom või isegi mõni ahvatlev ese. Aga ka kole vanamees või muidu hirmuäratava välimusega olend.

Näkkidega hirmutati sageli lapsi, et hoida neid kaevu või jõkke kukkumise eest.

Kust aga sõna näkk pärineb?

Sõna on meile laenatud rootsi keelest (näck) ja see on levinud veel mitmes teiseski keeles, näiteks: soome näkki, taani nukke või saksa Nixe. Laensõna näkk on levinud ka kõigis eesti murretes.

Vahest on huvitav teada, et peale vetevaimu on sõna näkk tähistanud meil veel väga palju asju!

Näkk on näiteks tuhar:

Öeldi, et: Küll sel oo ead paksud näkad taga.

Aga ka vistrik:

Näkki ei tohi katti sügada.

Ja moodsa sõnaga snäkk:

Tõi lastel näkkiski.

Kõige tuntum näkk on siiski salakaval veehaldjas.

Teksti autor: Tiina Laansalu

"EKI keelekillud" on ETV ja Eesti Keele Instituudi koostööna valminud loodusteemaline videosari, kus keelekilde esitavad näitlejad Evelin Võigemast, Rasmus Kaljujärv ja Peeter Oja. Tekstide autorid on EKI keeleteadlased. Režissöör René Vilbre, toimetaja Ester Urbala, operaator Janno-Hans Arro, produtsent Laura-Liisa Veiler. 

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: