Eesti keele sõnavaras on tähtsal kohal meie põlissõna maa. Maa tähistab elutähtsaid asju – planeeti, pinda meie jalge all ja elukeskkonda linnast väljas.

Maa on juursõna – see tähendab, et teda ei saa jagada väiksemateks osadeks. Kõigi eesti keele juursõnade hulgas paistab maa silma sellega, et temast on moodustatud kõige rohkem teisi, keerukamaid sõnu. Võib isegi öelda, et temast on võrsunud kõige rohkem oksi.

Peale maa on sama suur pere veel ainult ühel sõnal ja see on töö. Küllap räägib see midagi sellest, mis on eesti keele kõnelejatele tähtis.

Kõige rohkem on maa perekonnas liitsõnu. Need on sõnad nagu maakodu ja kodumaa või maailm ja ilmamaa.

Lisaks liitsõnadele kuulub maa perekonda hulk tuletisi, näiteks maakas, maakond, maastik ja maanduma.

Liitsõnadest saab omakorda moodustada järgmisi liitsõnu nagu maailm > maailmaruum.

Samuti võib liitsõnast tuletada uusi sõnu, näiteks idamaa > idamaalane.

Suurem osa eesti keele sõnu ongi saadud tuletamise ja liitmise teel.

Eesti keelele ainuomane rikkalik sõnamoodustussüsteem lubab meil uusi sõnu aina juurde luua. Näiteks võib-olla muutub maahuvi ja maalembus kunagi nii suureks, et võime rääkida nähtustest nagu maastumine või maalus.

Tänu sõnamoodustusele on võimalike eesti keele sõnade hulk peaaegu lõpmatu.

Teksti autor: Heete Sahkai

"EKI keelekillud" on ETV ja Eesti Keele Instituudi koostööna valminud loodusteemaline videosari, kus keelekilde esitavad näitlejad Evelin Võigemast, Rasmus Kaljujärv ja Peeter Oja. Tekstide autorid on EKI keeleteadlased. Režissöör René Vilbre, toimetaja Ester Urbala, operaator Janno-Hans Arro, produtsent Laura-Liisa Veiler.