Arhitekt Siim Tuksam kinnitas, et disain-elektrimasti konkursi võit oli nende jaoks uskumatu. "See oli üks esimesi võistlusi, mille me tegime oma bürooga, asutasime büroo 2015. aastal ja võistlus oli 2016. aastal," mainis ta ja lisas, et kõige keerulisem oli nii suure projekti juures ootamine. "Meie loominguline pool oli suhteliselt lihtne, sest alustasime õigest otsast ning hakkasime kõigepealt inseneridega rääkima, et kuidas peaks asjale lähenema."

"Meie esialgne mõte oli teha see mast puidust, et oleks ikka vinge ja Eestis puitehitus on kõrgel tasemel," selgitas ta ja lisas, et siis nad suundusid Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna dekaani Martti Kiisa poole, kes näitas neile puidust sildasid. "Ta soovitas, et tehke võimalikult vähestest elementidest, sest siis pole sõlmesid, mis vett kardavad."

"Kui aga ühel hetkel see võistlus oli, siis žüriiprotokollis oli kirjas, et puidust me seda kindlasti ei tee, mõelge ikkagi terase peale," tõdes Tuksam ning mainis, et tagasi mõeldes võib-olla tõesti ei pea puitu igale poole panema. "Sellise riikliku tähtsusega infrastruktuuri juures ei pea seda pilli lõhki ajama, piisab, kui on disainmast, kui on veel disainmaterjal ka, siis läheb natukene keeruliseks."

Sille Pihlak kinnitas, et disainmasti kuju tuli ise. "Me disainisime teda üha voolujoonelisemaks ja rohkem karakteriks, aga see nimi tuli viimastel öötundidel, kui vaatasime-vaatasime ja mõtlesime, et ta läheb täitsa rebase nägu," nentis ta ja lisas, et nimi on inspireeritud siiski ka Vaiko Epliku samanimelisest loost.