"Two Body Orchestra" on hübriidne kontsert-tantsulavastus, mille keskmes on kehad kui organitest, impulssidest, tehnoloogiatest ja väljamõeldistest koosnevad võrgustikud – orkestrid iseenesest. Lavastuses viiakse kehade ja tehnoloogiate vahelised erisused piirini, kus vaevu hoomatavad liigutused, nagu hingamine, väike kehaasendi muutus, hakkavad mõjutama ja looma heliruumi. Balanseeritakse maagia ja teaduse piirimail, jättes ruumi intensiivsusele, haavatavusele ja imekspanule.

Külli Roosna ja Kenneth Flaki uus lavastus ei otsi tüvitekste ega lugusid, ei tõsta sotsiaalpoliitilisi vaatenurki, ei kaeva inimhinge sügavamates soppides ega esita ebameeldivaid küsimusi. "Two Body Orchestra" toob publikuni keha tema paljuses ja loob igale saalisolijale ainult oma kehaga tajutava tähendusruumi. Külli ja Kennethi jaoks on tantsiv keha oma intiimsuse, intensiivsuse, haavatavuse või imekspanu võimega piisav, et edastada tunnet, mida me sõnades ei suuda väljendada, kuid jätkuvalt otsime, et olla dialoogis nii iseenda kui meid ümbritsevaga.

Külli Roosna sõnul tuli lavastuse inspiratsioon paljuseks olemise kogemisest. "Mõtleme inimkogemusest kui orkestrist, milles kohtuvad mitu asja: sensatsioonid, tajud, tunded, mõtted, mälestused, keskkond. Erinevad, ent kattuvad süsteemid, mis hakkavad kokku kõlama," hindas Roosna.

"Tehnoloogiast võiks mõelda palju laiemalt," lisas Flak. "Üks mu esimesi sügavaid lugemiskogemusi oli Michel Foucault' "Seksuaalsuse ajalugu," milles ta kirjutab enesekavandamisest ning toob näiteks pihtimise kirikus, kus inimene hakkab rääkima endast, oma ihadest ja seeläbi neid reaalsusse looma. Foucault kirjutab teadusest kui looduse ja inimloomuse kategoriseerimise programmist, mis kombineerib ja kinnistab omavahel ilmtingimata mitte kokku kuuluvaid tahke, millest kujunebki näiteks seksuaalne identiteet. Samuti võib mõelda näiteks meditatsioonist kui enesetehnoloogiast."

Sõltumatu Tantsu Lava keskendub sel hooajal liikumist, keha ja tehnoloogiat sünteesivatele lavastustele. Eesti/norra koreograafide duo Külli Roosna ja Kenneth Flaki loomingu keskmes on jätkuvalt tantsiva keha võimalused ja piirangud dialoogis digitaalse tehnoloogiaga.

Nii oma lavastuste puhul kui teiste koreograafide töödes osaledes huvituvad nad lugudest ja tehnoloogiatest, mis kasvavad välja keha liikumisest ja selle asetumisest keskkonda. Roosna ja Flaki koreograafiline looming rikastab Eesti nüüdistantsu välja ning on ka tunnustatud – teatriliit valis lavastuse "Prime Mover" 2018. aasta teatriauhindade tantsuauhinna nominendiks, kirjeldades lavastust kui professionaalset ja tehniliselt kõrgetasemelist, ühtaegu täpset, voolavat ja pingevaba. 2014. aastal oli nomineeritud nende lavastus "Blood Music", mida tunnustati kui eksperimenti helide ja soolotantsija füüsilise tegevuse seoste uurimiseks eksistentsiaalsete ideede kaudu.