Graafik ja maalikunstnik Aili Vint (sündinud 1941) õppis aastatel 1962–1967 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis graafikat. Aastatel 1967–1968 töötas ta kirjastuses Eesti Raamat kunstilise toimetajana, 1968–1970 kunstikombinaadis Ars reklaamikunstnikuna ja aastatel 1991–1997 Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna. Ta on aastast 1970 Kunstnike Liidu liige ja on kuulunud rühmitusse ANK'64. Näitusetegevuses osaleb alates 1960. aastatest ja tema teoseid on nii era- kui paljude muuseumide kogudes Jaapanis, Eestis, Taanis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Soomes, Rootsis, Venemaal, Prantsusmaal ja mujal.

Kunstiteadlase Heie Marie Treieri sõnul on Aili Vindi loomingu tuntuim osa meremaalid, mille kõrgaeg oli 1970. aastate teisel poolel ja 1980ndatel. Aili Vinti on Treieri sõnul paelunud mere fenomenis selle jõud ja haaramatus – meri on kunstnikule tõeline väljakutse, mille tulemusel sünnib omamoodi ideaal merest, konsentreeritud sõnum võimsa loodusstiihia energiast.

Kunstnik ja kirjanik Toomas Vint (sündinud 1944) õppis aastatel 1962–1966 Tartu Ülikoolis bioloogiat, aastatel 1967–1971 töötas Eesti Televisioonis režissööri assistendina. Ta on aastast 1973 kunstnike liidu ja aastast 1977 kirjanike liidu liige.

Näitusi asus Toomas Vint tegema 1960. aastate lõpul kunstirühma ANKˈ64 järellaines, läbi murdis tööga "Sinu liblikas lendab sinu aasale" 1971. aastal. Vint on olnud alati iseteadlik ja vältinud allumist trendidele. Ta on ehitanud oma maailma, kus kehtivad tema enda poolt loodud seaduspärasused. Vindi loomingut tõlgendades on kasutatud termineid: intellektuaalne naivism, transavangard, metafüüsiline maal, magritilik sürrealism. Ta ise nimetab oma teoseid kontseptuaalseteks maastikeks.

1990. aastatel sekkus Vint aktiivselt kunstiellu, esitades näitusele "Biotoopia" (1995) kaasaegset kunsti parodeeriva installatsiooni "Vaikelu", misjärel jätkas eesti kunstipoliitika kirglikku arvustamist ajakirjanduses. Pärast näituse "Déjà vu" (2000) kureerimist tõmbus kunstikõnelustest kõrvale. Vindi maale on eksponeeritud paljudes välisriikides.

Heie Marie Treieri sõnul näib iga Toomas Vindi maal otsivat vastust küsimusele: "Kas tõeline on tõeline?". Ometi ei saa kindlalt väita, et Vint otsib vastuseid, pigem ta esitab küsimusi, millel puuduvad vastused. Konflikt tegelikkuse ja näilisuse vahel näib olevat Toomas Vindi maalide sisuks, kuigi seda kindalt väita ei saa. Näiline on maalitud liiga tegelikkuse sarnaseks ja ühel hetkel me ei tea enam, mis on mis.

Näitus jääb avatuks 20. novembrini 2020.