Mihkel Oviir: riik peaks inimese vabadusi piirama võimalikult vähe
"Plekktrummis" oli külas jurist ja endine riigikontrolör Mihkel Oviir, kes rääkis muuhulgas Eesti ääremaastumise paratamatusest ja sellest, et riik peaks tegema kõik selleks, et kasvatada inimeste kultuurikihti, mille õheduse taha meil praegu palju asju jääb.
Mihkel Oviir on ainus riigikontrolör, kes seda tööd teinud kaks ametiaega järjest, aastail 2003–2013.
"Ega sellest ei pääse," ütles saatekülaline, kes praegu on pensionär, aga jälgib riigisündmusi sama terava pilguga. "Kui sa oled riigi ülesehitamise juures olnud, sa paratamatult jälgid neid protsesse ja võtad südamesse."
Justiitsministeeriumi esimese kantslerina Eesti Vabariigi ülesehitamist alustanud Oviir ei ole seejuures kunagi tahtnud saada poliitikuks. Kõige tähtsamaks peab ta oma elutöös üheksakümnendaid. "See oli aeg täis tundmatuid protsesse, kohutavalt põnev aeg," märkis jurist.
Põnevust jätkub ka tänasesse päeva. Äsjane riigikontrolli raport annab sisuliselt teada, et elu maal sureb Eestis vaikselt välja, ainult et "maa" all tuleb mõista ka väikelinnu.
Mihkli isa, vaimulik ja rahvaluulekoguja Madis Oviir jõudis oma pea terve 20. sajandi kestnud elu jooksul kõik need "ääremaad" läbi käia. Tema õpetas pojale, et kõige olulisem elus on lootus.
Isalt saadud Piibli põhimõtteid õpitud juuraga võrreldes lausus Mihkel Oviir, et on mingid põhiprintsiibid, mis kristlusel kattuvad juuraga, mis puudutab näiteks kümmet käsku, aga vahed tulevad sisse kahes osas. Esiteks inimesed mõistavad usku erinevalt, teiseks ka elu areneb ja põhimõtted, mis sada aastat tagasi olid loomulikud, ei ole seda enam sageli teps mitte.
Saatejuht Joonas Hellerma palus selgitada riigikontrolli rolli ühiskondlikus elus. "Riigikontroll annab sõltumatu vaate avalikule rahakasutusele omavalitsustest ministeeriumideni," sõnas endine riigikontrolör. "Ja raporteerib sellest nii riigikogule kui avalikkusele."

Teine külg selles töös on tulemusaudit ja sellest lähtuvad arengusuunad. Need protsessid algatas Juhan Parts, kes oli riigikontrolör enne Oviiri.
Värsket raportit praeguselt riigikontrolörilt Janar Holmilt kommenteerides märkis Oviir, et ega see olukord nii täbar ka ei ole. "Aga on tõsi, et Eestis on terve rida probleeme, mis hakkavad peale inimese valikutest. Ääremaastumine on küll üks keskseid probleeme, aga ei kujuta endast midagi erilist," rääkis Oviir, kes juhtis küsimusele tähelepanu juba viisteist aastat tagasi.
"Ääremaastumine on probleem, mida ei anna nipsust lahendada," kostis jurist. Üks põhilisi muresid on see, et väikeste kohtade noored ei jää kodupaika ega naase sinna ka pärast õpinguid.
Oviiri sõnul oleme palju kinni minevikus ja kujutame ette mingit taluühiskonda. Kunagi jah, nentis ta, töötas meil põllumajanduses 90 protsenti elanikkonnast. Täna on see protsent kaks, ja sama ka Lääne-Euroopas. "Neid protsesse ei ole võimalik peatada," ütles Mihkel Oviir.
Ta rääkis veel paratamatutest protsessidest: noori peresid võib toetada, aga sündivus ei kasva. Muresid on seejuures ka teises otsas.
"Me oleme uhked, et meie keskmine vanus tõuseb, meestel võib see kümne aasta pärast tõusta juba 80 ligi ja naistel 85," kommenteeris 78-aastane Oviir. "Aga mida see tähendab? See tähendab ka, et üha rohkem jääb inimesi, kes vajavad sotsiaaltoetusi ja haiglaravi." Seejuures on meie inimestel tervena elatud aastaid ainult 53-54.
"Meie inimesed on hirmsasti riigiusku," tõdes jurist. "Igal pool öeldakse, riik peab tegema, riik peab mulle seda ja teist andma." Ta tõi näite ühe elektriautoostja arvamusest, kes nõudis, et riik peab tema maja juurde auto laadija panema. "Riik ei saa kõiki meie probleeme lahendada!"

"Seadus ei saa asendada inimeste moraali ja käitumisreegleid. Ei saa ju seadusesse kirja panna, et ma ei tohi siia laua peale sülitada, mõttetu," ütles Oviir.
Meil aga tahetakse, et seadus käib kõige kohta. Oviiri hinnangul on meil vastu võetud suhteliselt head seadused, aga kuna elu läheb kähku edasi, siis on vaja seadusi kohendada. Tema jaoks on põhiseaduse tüvimõisted vabadus, õigus ja õiglus. Riik peaks piirama inimese vabadusi ainult nii vähe, kui on äärmiselt vajalik.
Palju algab inimeste sisemisest kultuurist. Räägitakse maskide kandmise vajalikkusest, aga inimesed küsivad: mis siis saab, kui ma ei kanna. "See on minu arvates probleem," nentis jurist, kelle sõnul on inimestel vaja kasvatada nähtamatut kultuurikihti.
"Me saame seda kasvatada hariduse ja kultuuri, kirjanduse, kunsti, muusika kaudu," lausus Mihkel Oviir. "Riik peab tegema kõik, et aidata kultuuri. Kui kaob kultuur, kaob ka eesti rahvas."
Oviir rõhutab, et temal on Eesti riiki ja rahvasse usku. Mihkel Oviir näeks selleks hea meelega tugevat kodanikuühiskonda: "Ma olen liberaalne inimene, kelle seisukoht on, et riik võib minu kui üksikisiku ellu sekkuda ainult nii vähe, kui võimalik."
Kultuurisoovitus: Andrus Kivirähki "Rehepapp". "Eestlase olemust peegeldab see teos kõige paremini. Enne seda olime kangelasrahvas, kes käis Peipsi tagant laudu toomas. Aga meis kõigis on natuke kõiki "Rehepapi" tegelasi."
Toimetaja: Valner Valme
Allikas: "Plekktrumm"