John Le Carre alustas oma kirjanikuteed juba 1960. aastatel, enne seda töötas ta mitu aastat ka Briti välisministeeriumis ja luureteenistuses. Kuigi Le Carre'i karjäär kestis pea kuus kümnendit, siis suur osa tema teoseid on ilmunud eesti keeles alles viimase mõnekümne aasta jooksul. Esimesena ilmus "Väikeses saksa linnas", 1973. aastal sarjas Mirabilia. Kirjastaja Krista Kaera sõnul on see siiamaani uskumatu, et teos Nõukogude Eestis ilmus.

"Seda võib tõesti imeks lugeda arvestades seda, mismoodi ta kirjutas Nõukogude liidust, nõukogude luureteenistusest ja kõigest sellest. Aga läbi see läks," märkis Kaer "Aktuaalsele kaamerale".

"See raamat oli nii isemoodi, ta jättis sügava jälje. Edasi tulid juba Smiley-romaanid ja kõik teised. Ma võin julgelt öelda, et vähehaaval kujunes ta minu üheks lemmikkirjanikuks," lisas ta.

Vaatamata sellele, et John le Carre'd seostatakse eelkõige krimikirjandusega, ei paigutaks Kaer teda ühessegi žanrisse.

"Kui vaadata täna [esmaspäeva – toim] hommikul ilmunud järelhüüdeid, siis ikkagi tunnustatakse ühe briti kirjanduse suurkuju ja seda ta vaieldamatult on, sest ta tõusis palju kõrgemale sellest spioonižanrist," selgitas Kaer.

"Kui mitmed need, kes spionaaži ja luureteenistuste teemadel, pärast külma sõda ära kukkusid, siis tema mitte, sest tema teemad olid palju üldinimlikumad."

Le Carre viimane romaan "Agendi mäng" ilmus eesti keeles sel sügisel, inglise keeles ilmus raamat eelmise aasta lõpus. Kaera sõnul tuli see teos aga üsna ootamatult, kuna keegi ei uskunud, et Le Carre veel midagi kirjutab.

"Võib öelda, et see on veel kord tema armastusavaldus Euroopale, see raamat on teistsugune kui teised. Kui ma hakkaksin seletama, miks ta teistsugune on, siis see oleks spoiler'damine, ma reedaksin selle raamatu eripära, aga selle võiks jätta lugejatele leidmiseks," sõnas Kaer.