2020. aastal osales Zolotko mahukate uudisteostega kolmel näitusel Eesti olulisematel näitusepindadel. Nii kaalukas loominguline maraton on erakordne sündmus iga kunstniku loomingulises biograafias – 2020 võib nimetada ka Zolotko aastaks.

"Ma arvan, et ei ole olnud Eesti kunstimaastikul selle väga keerulise aasta jooksul inimest, kes oleks ennast rohkem umbe jooksnud," ütles kuraator Peeter Talvistu "OP"-ile. "Ta tegi kolm tohutut projekti, mis, ma kujutan ette, nõuab väga palju kunstnikult."

"Eesti kunstis pole kunstnikku, kes tegeleb niivõrd sügavate teemadega, universaalsete teemadega, aga teeb seda kuidagi läbi mingi tõelise pühalikkuse, mis tõstab selle mingisugusesse teise sfääri."

Kunstnik ise ütleb, et kunst on tema jaoks sõltuvusttekitav. "Iga kunstnik on öelnud, et ma ei tegele sellea enam. Aga siis hakkab sul aasta päraST sügelema, sa ei saa hakkama ilma. See on natuke kasiinoga võrreldav, sa lähed hulluks, kui sa ei tee neid asju, mida sa pead tegema."

Zolotko tegutseb põhiliselt Tartus, kus hoiavad teda heas mõttes kinni lähedased - nii lahkunud, olemasolevad kui ka tulevased. "Ma arvan, et inimesed eelkõige hoiavad mind siin, ja hauad, kuhu on maetud minu lähedased. Ühelt poolt surnud ja teiselt poolt elavad ja kolmandalt poolt need, kes alles tulevad ellu ehk lapsed. See on imelik ja ma kunagi ei ole mõelnud siit ära kolimisele."