Rene Köster: klubikultuur on paljude jaoks siiani arusaamatu
Rahvusvahelise projekti [Open] Club Day raames toimus möödunud nädalavahetusel Sveta baaris arutelupaneel "Tallinna klubikultuuri olevik, minevik ja tulevik", kus arutleti, kuidas saab üksteise kaasamisel ning arutelul klubikultuuri seisu arendada.
Arutelul tõdeti, et Tallinna ööklubide olukord pole kiita. Need, kes siiani lahti on, püsivad elus põhiliselt riigitoetuste najal. "Me oleme saanud abi ja ma arvan, et sellepärast me oleme lahti," ütles klubi HALL eestvedaja Elena Natale. "Renti oleme maksnud riigi abiga. Me oleme aasta aega sellises olukorras olnud, et kord teed pidusid nii- kord naapidi, küll teeme päeval, võtame alkoholi ära, siis oleme jälle kinni, siis jälle päevane pidu," selgitas ta ja lisas, et nende kulud on tihti palju suuremad kui tulu, mida nende pidudega teenivad.
Klubi Kauplus Aasia programmijuht Tanel Mütt rääkis, et kuigi suvel tundus korraks, et pidudel sai vabamalt käia, oli sügise tuleku ja positiivsete koroonatestide numbrite tõusuga taas tunda ka suuremat ärevust pidude ja rahvarohkete kohtade suhtes. Tema sõnul ongi küsimus selles, kas piirangutega üldse lahti olla tahetakse. "Me ei taha ju, et oleks kohustus kuue kaupa grupis olla ja tantsupõrandal on jooned vahel. See ei ole see, see ei hakka kunagi olema see. Samal ajal on vaja küsida, et kuidas me siis ikkagi ellu jääme?"
Ta rõhutas seda, et kuigi paljud ööklubid ja kontserdipaigad on saanud korraldada erinevaid üritusi, et piirangute kiuste proovida käivet suurendada, pole see kõikide kohtade puhul võimalik. "Ma saan rääkida ainult Kauplus Aasia kontekstis, aga meil on väga keeruline leida neid alternatiivseid mehhanisme või tuluallikaid, sest meie ruumid ei ole just kõige multifunktsionaalsemad."
Lisaks avaldati muret nii baari- kui ka turvatöötajate pärast, kellele praegu tööd ega varsti ka palka pole võimalik pakkuda. Realistlikult tõdeti, et koroonaviirus ja sellega kaasnevad piirangud niipea kuskile ei kao ning tuleb leida viise, kuidas selles olukorras edasi liikuda. "Ütleme jäärapäiselt, et jääme ellu, aga küsimus on ka see, kuidas ja mille arvelt. On töötajad ja muu, kes teevad selle asja raskemaks, keda sa üritad elus hoida ja toita," ütles Sveta baari üks omanikest Madleen Teetsov-Faulkner.
Öölinnapea aitaks lihtsustada suhtlust riigiga
Öölinnapea pole uus termin ei Euroopas ega ka Eestis. Hiljuti kerkis teema Tallinna kontekstis taas üles, kui sotsiaaldemokraadid esitasid enda öölinnapea kandidaadiks Natalie Metsa ning avalikustasid ööelu strateegia. Mets on muuhulgas tegutsenud Tallinn Music Weeki meeskonnas ja asutanud IDA raadio. Arutelul nõustuti, et öölinnapea peakski olema inimene, kes linna klubikultuuri ja selles töötavaid inimesi tunneb ning mõistab nii neid kui ka nende muresid.
Koreograaf ja peosarja BÄM! eestvedaja Rene Köster toob strateegiast välja punkti, mille kohaselt on "käskude ja keeldude asemel ülalt-alla juhtimise asemel vaja alt-üles võimestavat linnaelu korraldamist". "Et see inimene, kes meie poolt suhtleb, sul on otsekontakt temaga, see on inimene, kes teab sellest masinavärgist, mis siin toimub. See tundub nii-nii palju mõistlikum," ütles Köster ning lisas, et luges strateegia läbi ja on kõigega nõus, kuid jääb samas realistlikuks. "Seda kõike on muidugi hästi-hästi-hästi palju ja see kindlasti muutub hästi-hästi aeglaselt, aga ma arvan, et see lüke on väga õiges suunas ja, nagu näha paljude riikide ja linnade näitel, see toimib ja aitab mitte ainult klubimaastikku, aga tervet linna."
Ajakirjanik ja Ajaloomuuseumi ürituste projektijuht Kärt Kelder nõustus, et öölinnapeaks võiks saada keegi, kes seda valdkonda tunneb. "Kui otsustusringis ei ole kedagi, kes sellest skeenest pärit, siis ei saagi võtta vastu otsuseid, mis kõiki rahuldaks," rääkis Kelder. "Näiteks tean Berliini näitel, et nad andsid miljon eurot, et klubid saaks müra summutada. Ja ma tean, et Hallil on probleem, et Kalamaja elanikud kurdavad, et on müra. Aga kui meil oleks öölinnapea, kes tegeleks sellega, siis äkki saaks nii, et nii kogukond kui ka klubikogukond saaksid positiivse kogemuse sealt."
Klubikultuuri kui fenomeni võiks inimestele arusaadavamaks teha
Peosarja Internet Cafe esindaja Mark Alexander Ummelase arvates on probleemide põhjus suuresti ka see, et ühiskondlikul tasandil Eestis klubikultuuri justkui kultuurina ei tunnistata. "Küll on Draamateater kultuur, 5miinust ja Shanon suvepäevadel on kultuur, aga klubid… Seal hakkab juba selline kahtlus, et need on ju imelikud joodikud, kes öö läbi tantsivad," nentis ta. "Ma usun, et öölinnapea võiks aidata ühiskondlikul tasandil klubiskeenet integreerida päris kultuurimaastikule. See oleks äge."
Rene Köster nõustub, et klubikultuur on paljude jaoks siiani arusaamatu. "Klubikultuur on Eestis suhteliselt noor ja väike, ta ei olegi esindatud kuskil. Ainult selle sees olevad inimesed teavad, mis see on. Kui sa oled sellest väljas, siis sa arvad, et klubikultuur on Hollywood või Prive," ütles ta, lisades, et asjadest rääkides muutuvad need ka ühiskonnas tavalisemaks. "Näiteks drag kui kunst ei olnud kunst, töö või karjäär, aga kui see on igal pool televisioonis, inimesed näevad seda ja sellest räägitakse, siis see muudab kõike, sest inimesed on rohkem informeeritud sellest." Ta usub, et sama võiks juhtuda ka klubikultuuri ja selle mõistmisega, kui sellele rohkem tähelepanu viia.
Samas on Ummelase arvates ka klubikultuur ise tekitanud endale elitaarse kuvandi. "Kui on kaks poolt, siis võiks mõelda natuke ka seda, mida meie võiksime teistmoodi teha. Üks asi, mida ma hästi palju näen, on see, et klubiskeenes on tekkinud tohutult elitaarne suhtumine sellesse, mida me teeme," rääkis ta. "Mitte otseselt masside ja näotu ühiskonna kritiseerimine, aga see laialt levinud hoiak, et kui sa vinüüli pealt house'i ei kuula, siis sa oled harimatu mats ja võiksid ikka alternatiivmuusikat kuulata."
"Me võiksime ennast ilma isikupära kaotamata natuke rohkem teistele arusaadavamaks teha. Selgitada, kust klubikultuur pärineb, miks see meile meeldib ja vähem hoida seda hoiakut, et see on midagi tohutult teistsugust ja väga palju rohkem intellektuaalsemalt nõudlikumat kui Sky Plusi muusika, sest tegelikult ju ei ole."
Arutelul osalesid Raul Saaremets (Sõru Saund, Mutant Disco, Porridge Bullet), Elena Natale (HALL), Rene Köster (Helikopter, Sveta Baar, BÄM!), Tanel Mütt (Kauplus Aasia, UNI, The Dark Side of The Moon), Kärt Kelder (ajakirjanik, ürituste projektijuht) ja Mark Alexander Ummelas (Internet Cafe). Vestlust modereerisid Madleen Teetsov-Faulkner (Sveta baar, Helikopter) ja Kevin Park (Uus Laine).
Toimetaja: Kaisa Potisepp