Klubikultuuri esindajad: ööelu hinnatakse ainult ühe mätta otsast, aga selle panus on laiem

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Klubi HALL Autor/allikas: Pressimaterjalid

Teisipäeval toimus virtuaalne vestlusring "Kas hääbuv klubikultuur seiskab linna südame?", kus arutleti Tallinna ööelu jätkusuutlikkuse üle, sest mitte ainult koroonaajastu, vaid ka linn ise on proovile pannud ööelus toimuva. Osalised tõdesid, et ööelu nähakse ennekõike kahjuliku tegevusena ning ei arvestata selle panusega kultuuri ja majandusse laiemalt.

Vestlusel osalesid Jasmine Kass (Yasmyn), Luke Teetsov-Faulkner (Sveta baar), Roman Demchenko (Damn Loud Agency, TMW) ja Natalie Mets (SDE, Tallinna öölinnapea kandidaat), modereeris Raimond Kaljulaid (SDE).

Aasta jooksul on meelelahutusasutused pidanud rinda pistma nii alkoholimüügi piirangute ja varasemate sulgemisaegadega, kinniolemisest rääkimata. Isegi kui koroona haigusena kaob, siis alkoholimüügipiirang on planeeritud sügisest algama ning ka jääma.

Natalie Mets tõi välja, et riikides, kus on alkoholimüügi piirang kehtestatud, toetab linn neid asutusi, mis veavad ja arendavad kohalikku muusikaskeenet ja kultuuri. Tallinn seda plaaninud pole. Küll kandideerib linn aga tänavu näiteks UNESCO muusikalinna tiitlile.

"Ainult teatud projektid ja kultuur saab hetkel linnalt toetust. Valdkonnas on seega arenguruumi. Teiste linnade dokumendid on avalikult saadaval. Nende pealt saab õppida, kui selleks soovi on," märkis Mets.

Kuigi kultuurisfääris on ettevõtjaid ja organisatsioone, kes saavad riigilt või linnalt rahalist tuge, on klubi või baari pidamine väga riskantne, sest see võib põhja minna väiksemastki tagasilöögist või omanike finantsilisest võimetusest, tõdes Sveta baari omanik Luke Teetsov-Faulkner.

"Kui valitsusel oleksid kriteeriumid, mille pead täitma, et toetust saada, siis paljud klubid prooviksid ka sellele vastata. Kasu töötaks ju mõlemapoolselt, klubid saavad ellujäämiseks vajaliku tulu kokku ning ka linn teatud reegleid kehtestada," sõnas Teetsov-Faulkner.

Jasmine Kassi ehk Yasmyni on pea aasta toetanud rahaliselt Eesti esitajate liit. Tavaliselt saab toetust taotleda kuueks kuuks, kuid eriolukorra tõttu on liit võimaldanud esitada avalduse kaks korda järjest. Yasmyn usub, et sarnane süsteem võiks sobida ka klubidele.

"Lauljana olen liidule pidanud saatma ülevaate oma tegemistest ja selle põhjal nad otsustavad. Sellest on palju kasu olnud," tõdes ta.

Toetuste küsimise taga ei peitu ainult klubiomanike soov teenida suuremat kasumit, märkis Teetsov-Faulkner. Asutuste tiimis töötab tihtilugu rohkem inimesi, kui võib algselt aimata.

"Päeva lõpuks peame maksma esinejatele, helimeestele, koristajatele, turvameestele, baaritöötajatele ja paljudele teistele, kellel on pered," lisas Teetsov-Faulkner.

Ööelu hinnatakse Teetsov-Faulkneri arvates ühe mätta otsast – see on kahjulik linnakeskkonnale ja inimestele. Sellega kaotatakse aga võime näha, kui erinevad klubid on ning millise panuse nad kultuurile laiemalt annavad.

Roman Demchenko tõi välja, et kultuurisektoris töötab üle 30 000 inimese, seotud on 10 000 firmat, mis teenivad kolm protsenti aastasest majandusest. Kolme protsendi hulka ei arvestata aga raha, mille toovad sisse turistid, kes tarbivad kultuuri.

"Ligi 30 protsenti Tallinnat külastavatest välismaalastest jätavad raha kultuurisektorisse. Seejuures turist kulutab linnas alati neli korda rohkem kui kohalik. Seega võib panus majandusse kolmest protsendist isegi suurem olla," lisas Demchenko.

Sellega nõustus Teetsov-Faulkner, et kes tõdes, et enne koroonat külastas Svetat väga palju turiste. "Nad kulutasid raha, mis jõudis lõpuks meie majandusse," lisas ta ning nentis, et suurem mure on tuleviku osas.

"Kui võtta ära öökultuur, siis näeme alles liiga hilja, et sellel oli suurem mõju, sealhulgas majanduslikult. Ööelus toimetavad meelelahutusasutused kõnnivad pidevalt õhkõrnal jääl. Kui neid ei toetata ja inimesed ei harju enam neis kohtades käima, kaotame olulise osa oma kultuurist. Iga koht on eriline, miski ei kordu," tõdes Teetsov-Faulkner.

Tallinn ei pea olema Berliin, kuid Mets tõi välja, et Saksamaa pealinna tõid peoturistid 2018. aastal sisse 1,5 miljardit eurot. Tallinnast ei pea saama järgmine peopealinn, kuid mõttekoht on kindlasti, kuidas säilitada linna südame elujõulisus, hoida klubikultuuri just sõnale "kultuur" rõhudes ning saavutada kasu mõlemapoolselt.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: