Selgita lühidalt, millest sinu lühidokumentaalfilm "Lil Eesti" räägib.

Eestist, noortest, muusikast, traditsioonilisest perekonnast.

Soundcloudi-räpi plahvatus oli Eestis juba mõni aasta tagasi. Millal otsustasid, et peaks sellest teemast filmi tegema?

Eesti lugude idee tähtaeg lähenes. Produtsent Ivar Murdiga arutasime Kadrioru staadionil võimalikke teemasid, mida esitada. "Lil Eesti" väljus võitjana. Millal täpselt, 2019 kevad äkki ...

Ühest küljest tundub see väga nišiteema, teisest küljest on selles nišis kümneid, kui mitte sadu artiste ja tegijaid, kes vääriksid kajastamist. Kui keeruline oli kogu see teema 28 minuti sisse ära mahutada?

Nii ja naa. Muidugi on see film väike viiluke kogu tordist. Artiste skeenes, keda oleks võinud ja peaks dokumenteerima, jagub küllaga. Kuidagi juhtusid just need artistid. Pidasime silmas, et saaks läbilõikelise ja eriilmelise seltskonna. Kõigil on natuke erinev ambitsioon ja agenda. Muusika tegemise tahe on ühine.

Sellise teema kajastamisel oled ilmselt pidanud ka ise kümneid kordi neil pidudel käima. Kui palju materjali sul selle filmi jaoks kogunes? Montaaž võttis ilmselt kaua aega?

Võttepäevi kogunes viieteistkümne kanti. Montaaž iseenesest nii palju aega ei võtnudki, aga see settimine, kuidas filmi konstrueerida, nõudis veits uimerdamist ja kõhklemist.

Paranda mind, kui ma eksin, aga ilmselt olid noored räpparid ka igati valmis end kaamera ees avama? Või hakkasid nad hoopis esinema ja oli raske leida üles n-ö päris inimene?

See on generatsioon, kes on ennast salvestades üles kasvanud. Kaamerahirm on olematu ja see muutis protsessi ikka väga nauditavaks. Kontakt ja usaldus tuli kiirelt ja siiralt. Nad on filmis väga päris. Isegi Lil Till, kuigi poos on võimas, on ilmselgelt siirus olla artist seal olemas. Dokumentalistikas peab ikka joppama ka. Lil Tilli (Vincenti) perekond on fantastiline! Nendega mul vedas.

Miks sind ennast Soundcloudi-räpis kõige enam köidab? On see muusika, noorte pealehakkamine või midagi kolmandat?

Energia! See, mis live'del toimub ... Võimas. Mässumeelsus. Mitte alati nii agressiivne kui pungi puhul, aga see on seal olemas. Eneseiroonia ka, kuigi popimal tasemel jääb seda irooniat vähemaks. Aga oskus pühenduda muusikategemisele täiega, võttes seda samas võrdlemisi pohhuistlikult, mitte absoluutsena.

Kas leidsid ka selle filmi valmimise käigus ka midagi sellist, mis sind tõsiselt üllatas? Midagi sellist, millest sa varem midagi ei teadnud?

Eip. 

Ühelt poolt on see selgelt noortekultuur ja sellest küljest ka väga tervitatav, aga kuidas sina end nendel pidudel tundsid? Kas sinna võiksid vabalt tulla ka 30-40-50-aastased?

Mina tundsin ennast nendel pidudel hästi, kuigi ma polnud päris piduline, positsioon oli ikka kõrvalvaataja oma. Kas sinna võiks vabalt tulla ka vanemad ... Ikka, aga ma ei oska üldistada, kuidas keegi ennast seal tunda võiks ja kes mida sealt saada loodab. Live'd on üldjuhul energiaküllased rahmeldamised, kus homne tundub veel parem. Seda tunnet oleks keskealistele äkki aeg-ajalt vaja?

Üks pisike kild Eesti Soundcloudi-räpist on filmi pandud, aga selliseid filme võiks ilmselt veel kümneid teha. On mul õigus?

Jep, sul on täiesti õigus!

Filmi kõige huvitavam ja eripärasem karakter on kindlasti noor räppar Lil Till. Räägi, kuidas sa temani jõudsid.

Filmi alustades küsisime Siimult (Nestor) mõningaid protagoniste. Till jäi näppude vahele. Lähenesin talle ühel Hollika Lil peol. Yalaseenega nad esinesid seal. See oli tema esimene live. Ega seal pikka juttu polnud. Tutvustasin plaani ja iga minu lause lõpus tuli Vincentilt: jah, nõus, teeme jah filmi! Järgmine hetk kohtusime juba Itaalias.

Lõppu väike muusikasoovitus. Too välja oma viimase aja lemmiklugu Eesti Soundcloudi-räpist.

Väike Kelder / Manna "Molly" ja Lukamoni "Peegel".

"Lil Eestit" saab järele vaadata ERR-i veebikanalist Jupiter.