Oidermaa, kes pälvis äsja presidendilt teenetemärgi, on kümne aasta jooksul tegelenud MTÜ-ga Peaasjad, mille eesmärk on just vaimse tervise alase teadlikkuse tõstmine. Peaasi.ee on selle aja jooksul märkimisväärselt kasvanud.

"Meil on selline ambitsioonikas eesmärk, et järgmise aasta lõpuks oleks 1 protsenti Eesti inimestest sellised, kes oskaks anda vaimse tervise esmaabi. Igal inimesel on ringkond, sadakond inimest, keda ta tunneb ja kui üks neist on selline, kes oskab vaimse tervise raskuste korral anda esmast abi ja tuge, siis see võib meie vaimse tervise abi korralduses kaasa tuua väga suure arenguhüppe," rääkis ta.

Vaimse tervise esmaabi on Oidermaa sõnul sama tüüpi oskuste komplekt, nagu füüsilise esmaabi oma. "Saab õppida seda, kuidas ma kuulan teist inimest kui tal on raske olukord, kuidas ma kuulan nii, et ta tõesti tahab rääkida ja et tal hakkab parem."

Oskus on tema sõnul ka see, et inimene oskab ohtu hinnata ja ära tunda, millal ta peaks helistama 112 ja millal ta saan ise tuge pakkuda. "Nende oskuste hulgas on ka see, kuidas leida professionaalset abi või kuidas eneseabivõtteid kasutada."

Esmaabi andja ei pea oskama diagnoosida, kuid on vaja märgata, kui inimesel on raske ja ta vajab tuge.

"See on nende esmaabi oskuste kriitiline koht, et tuleb julgeda küsida. Vahel ikkagi on märgid, mis ei ole otseselt näkku kirjutatud, aga on hästi tähtis, et kui inimene annab natukenegi märku, et tal on raske, siis küsida," tõi Oidermaa välja.

"Kui tähtajad lükkuvad edasi, on suured hilinemised või on inimene lühikese süütenööriga – need on märgid, mida panna kõrva taha ja mõelda, kas seda esmaabi oleks vaja osutada."

Ühtlasi algatas Peaasi.ee just äsja vaimse tervise vitamiinide kampaania, millega soovitakse juhtida tähelepanu väikestele asjadele, mille abil saab igaüks oma vaimset tervist hoida ja turgutada.

"Neid vaimse tervise vitamiine saab ise teha – need on suhtlemine, tasakaalustatud toitumine, uni ja puhkus, meeldivate emotsioonide juurdetoomine oma ellu ja liikumine," rääkis ta.

"Kui neid viit vitamiini manustada, siis loodaks, et kevadest suveni toimetamine on natuke kergem. Need on küll väga elementaarsed asjad, aga need on alustalad, millel on tõenduspõhisus juures ja neid võib usaldada," ütles Oidermaa.

Need vitamiinid võiksid aidata ka koroonaajaga kaasneva väsimuse osas, märkis ta. "See väsimus tuleb sellest, et meil on palju määramatust ja me ei tea, mis saab. Selle pärast on hea seada endale sisse mingid rutiinid, mida me ise saame kontrollida ja teha enda jaoks midagi head, mida me ise saame juhtida."

Ka üksindus on see, mis võib vaimse tervise probleeme tekitada. Sellega tegelemist võiks Oidermaa hinnangul alustada sellest, et enda eest hästi hoolitseda, olla enda vastu sõbralik ja kena.

"Üksildustunnet võib vähendada ka empaatia, mõtlemine sellele, kuidas teistel läheb, kui mitmeid miljoneid inimesi on praegu, kes tunnevad ennast üksildasena ja mõelda sellele, kas mina saan teha midagi kellegi teise heaks."

Vaimsest tervisest pakatab vaid superinimene

Milline on vaimsest tervisest pakatav inimene – Oidermaa sõnul defineeritakse seda läbi igapäevaluga toimetuleku ja tulemuslikkuse. See on inimene, kes suudab realiseerida oma võimeid, tuleb toime igapäevaelu pingetega, suudab tegutseda tulemuslikult ja anda ühiskonda midagi tagasi.

"See on vaimse tervise definitsioon, aga loomulikult võib meil kas või ühe päeva lõikes olla selliseid hetki, kus meie vaimne tervis võib olla päris hea ja järgmine hetk on selline, kus ei tule ka 50 protsenti sellest eesmärgist täis."

"Seda definitsiooni ei peagi igaüks püüdma täita iga hetk. Aga nende igapäevaelu pingetega toimetulekus on inimestel üha rohkem raskusi ja kui stress meie elus liiga kaua kuhjub, siis väljendub kõige tavalisemates vaimse tervise raskustes, nagu depressioon või erinevad ärevushäired," selgitas ta.

Oidermaa tunnistas, et tundub tõepoolest, et vaimse tervise raskusi tuleb järjest juurde ja tõenäoliselt on keskkonnas midagi, mis seda soodustab.

"Praegu on sellele raske näppu peale panna, aga mis puudutab teadust ja vaimse tervise uurimist, siis varsti algab Geenivaramul uuring, mille raames kogutakse vaimse tervise andmeid. Kui see kutse tuleb, siis ma soovitan minna, siis me saame äkki teada, miks see nii on," ütles Oidermaa.

Vaimse tervise probleemidele on vastuvõtlikud nii noored kui ka vanemad inimesed. "See on ka mõistetav. Vananedes võib esineda erinevaid kaotusi, kas näiteks tervise kaotus, kaotad pildi endast kui noorest, toimetulevast, tervest inimesest. Töökoha või pere, sõprade kaotus. See võib tekitada meeleheidet," nentis ta.

"Uuringud on ka seda meelt, et mingi hulk inimesi, kes vananedes ei ole depressioonis, on hoopis oma eluga palju rohkem rahul ja õnnelikumad kui noored inimesed. Ju seal on mingi teelahe, et on võimalik elu jooksul õiget suunda tekitada," selgitas ta.

Õige suuna võti võibki peituda kaotustega toimetuleku oskustest ehk kuidas inimene tuleb toime pettumuste, ebaõnnestumiste ja sellega, kui ta jääb ilma millestki, mis on talle oluline.

"Need inimesed on õnnelikud, kellel juhtub selliseid asju ka noores eas. Siis tekib neil võimalus selliste pettumustega toime tulla. Kui su esimene kaotus on see, kui sa lähed pensionile ja jääd ilma kolleegidest ja igapäevategevustest ja see on su esimene suurem pauk, on sellega tõesti keeruline toime tulla," selgitas Oidermaa.

Vaimse tervise abis on augud sees

Maailma terviseorganisatsioon on koostanud vaimse tervise abi korralduse püramiidi, mis on ka Eestile eeskuju, kuhu riik võiks jõuda. Püramiidi alumine osa, kuhu peaks kõige rohkem panustama, on eneseabi oskused.

"Need on need samad vitamiinid. Sellel peaks olema kõige suurem fookus. Järgmisena peaks olema kogukondlik tugi, mis võib olla näiteks ka rahvatantsu ring või vaimse tervise esmaabi andmine – sotsiaalse seotuse tunne," selgitas ta.

"Selle peal on ametlikud või formaalsed kogukondlikud teenused, esmatasandi abi, näiteks perearst ja siis alles ambulatoorne ja statsionaarne psühhiaatriline abi. Aga praegu oodatakse kõige rohkem sellelt väikeselt pealmiselt teravikult. Seal all on neid auke praegu liiga palju," selgitas Oidermaa.

Psühholooge ja psühhiaatreid on Eestis kõvasti puudu ja järjekorrad on nii pikad, et abi ei suudeta ära oodata.

"Mina soovitaks ikkagi panna ennast järjekorda ja seni, kuni ootad, tegeleda nende alumiste tahkudega – eneseabi, teistelt tuge vastu võtta, pöörduda Peaasja ja meie nõustajate poole, et teha midagi, et see aeg kasulikult ära sisustada," rääkis ta.

Niisamuti on suur probleem see, et riik ei ole toetanud kliiniliste psühholoogide praktika aastat.

"Ammu oleks aeg, et see muutuks. See ei ole väga ressursikulukas, aga praegu on olnud juhtumeid, kus magistrikraadiga kliinilise psühholoogia eriala lõpetanu ei lähe mitte palgalisele tööle, vaid maksab ise peale sellele, et ta saab praktikat teha. See tundub päris absurdne," tunnistas Oidermaa.

"Ma väga loodan, et see kutseaasta rahastus muutub püsivaks, sest kliinilisi psühholooge on praegu väga puudu. Nii palju aastaid rääkimist ja põhjendamist, miks seda on vaja. Nüüd on see olemas üheks aastaks, aga ma ei julge loota, et see jääb kestma. Poliitikud ei ole pidanud vaimset tervist piisavalt seksikaks teemaks, seda on konkreetselt öeldud, see ei ole pensionite või riigikaitse teema – valijaid see ju ei kõneta."

Kultuurisoovitus: Jään ikkagi oma liistude juurde ja soovitus tuleb suhtlemiskultuuri vallast. Minu soov või soovitus oleks praegu see, et proovime olla iseenda ja teiste vastu keskmisest lahkemad.