Kui muuseumidel ja galeriidel lubataksegi aprillis uksed taas lahti teha, aga seda 25-protsendilise täituvusega, siis see nende baaskulusid ära ei kata, tõdes Laansoo.

"Selles ongi mure. Kui panna kinni kogu riik, siis paneme kinni. Oluline asi, mida valdkond koos mõtleb, on et mida teha edasi, sest pankrotilaine reaalselt paistab ja kui valitsus on otsustanud kinni panna kultuuri, siis võiks olla ka plaan, kuidas siit edasi minna," märkis Laansoo.

"Kas langetada kultuuriürituste käibemaksuprotsenti 9-le, luua riskifond, sest palgatoetusest reaalselt enam ei piisa. Siia peaks püsikulude toetus kindlasti juurde tulema, sest kui me Eesti kultuuri välja suretame, siis aasta pärast vaatab meile vastu väga tühi väli," nentis ta.

Laansoo märkis, et neilgi oli kolmapäevasele kuuajalisele sulgemisele eelnevatel päevadel järjekorrad ukse taga, sest inimesed kasutasid viimast võimalust nende näituse nägemiseks.

"Inimesed olid tulnud juba teistest galeriidest ja muuseumidest. Igaüks ikka üritas pakkida kahe päeva siisse nii palju kultuuri kui vähegi mahtus," kirjeldas ta ja kinnitas, et kunst ja kultuur on turvaline.

"Teda on turvaline vaadata ja kogeda. Näitusesaalist võib päeva jooksul käia läbi mitu teatrisaalitäit inimesi, aga see on kõik hajutatult. Me proovisime juba sügisel ka ajatähisega pileteid ja need toimisid väga hästi. See riskifaktor on väga madal."

Sügisel oli Kai kunstikeskuses teos, mida saigi vaadata üks inimene korraga. "Inimesed broneerisid omale aja – see oli tõesti varuga pandud, 20 minutit. Nii et siin korraga ei olnudki rohkem kui paar-kolm inimest. Üks inimene, kes vaatas teost ja teised, kes elasid kaasa. See töötas väga hästi."