Filmi peategelane on üks vana ruhnu rootsi naine, kes sattus kunagisele kodusaarele ekskursioonile. "Ta käis vaatamas majakat, kirikuid, vene sõjaväe varemeid ja siis ühel hetkel külas puges ühe maja trepi alla," rääkis Pikkov animadoki sisust. "Giid ja teised ei saanud aru, kutsusid teda tagasi, aga tema puges trepi alla ja tõi sealt välja ühe väikse paki ja kui ta selle riidest kompsu lahti rullis, oli seal sees üks väike nukk ja siis tuli välja, et see oligi tema kodu olnud."

Filmi tehakse lamenukk-tehnikas, kasutades selleks haruldast lamenukk-pinki, mida on maailmas vaid kaks tükki. Kõik tegelased ja objektid, mida filmis näha, on leitud Ruhnu saarelt ning hiljem viiakse need sinna ka tagasi.

"Kui teda kihthaaval vaadata, siis on erinevatel klaasikihtidel erinevad materjalid, aga läbi kaamera vaadates paistab ühtne maastik," selgitas kunstnik Anu Laura Tuttelberg. "Alumisel kihil on see liiv, järgmistel on erinevad materjalid, on puuoksi, samblikku, kive, sulgi, igasugu erinevaid leidmaterjale."

Kõik filmis kasutatavad nukud on valmistatud linnusulgedest. "See soov neid sulgi kasutada tuli sellest, et see film räägib tõestisündinud lool põhineva loo, mis räägib inimsaatustest ja justkui sellest, kuidas see ajalugu on pühkinud neid inimelusid mööda seda Ruhnu saart just nagu linnusulgi," rääkis Tuttelberg.

Pikkov tunnistas, et see on lugu, mis teda aastaid on saatnud. "Selles on saare lugu ja saares on nii palju sümboleid, ta on nagu väike mudel maailmast ja selline saatuse lugu," rääkis režissöör.

Ülo Pikkovi uus animadokk valmib juba maikuus, kuid esilinastuse aeg sõltub sellest, millal kinod avatakse.