"Kui nüüd kuulata varasemate aegade teoseid ja tänapäevast muusikat, siis võib tunduda, et nende vahel pole väga suurt seost, kuna helikeel on üldiselt nii palju muutunud, kuid ka praegused heliloojad tegelevad samade küsimustega," tõdes Lauri Jõeleht ja mainis, et kõige olulisemad on ikkagi helikõrguslik struktuur ja rütmistruktuur. "Kindlasti peavad heliloojad tegelevad ka vormiga ehk sellega, kuidas muusika ajas liigub."

Jõeleht rõhutas, et ta ei oska panna paika täpset hetke, kui ta jõudis oma helikeeleni. "See on ajas arenenud, mingid pidepunktid on aga juba õpingute ajal välja kujunenud," sõnas ta ja mainis, et kui ta tagasi vaatab, siis taotlused ja püüdlused on enam-vähem samaks jäänud.

"Igal heliloojal helikeel ajas mingil määral muutub, kui see ei muutu, siis see on pigem probleem," tõdes ta ja mainis, et temagi liigub kindlasti mingil määral edasi. "Minu puhul pole muutunud püüdlus või taotlus kõlalise puhtuse poole, see on olnud juba noorest peale."

"Kui mingi teose ettekanne läheb hästi ja on hea tagasiside, siis tundub, et see ongi nüüd asi, millega võiks tegeleda, aga teinekord uut teost kirjutama hakates saad aru, et sama asjaga ei tahagi enam tegeleda," sõnas helilooja.

Tema sõnul on värske teose "Stella matutina" puhul eriline see, et üks mängija mängib põhiliselt klaveri sees. "See toob välja erinevaid erinevad ülemhelisid ja teisi värve, mida klaveriga klahvide pealt ei saa teha," ütles ta ja selgitas, et uudisteose üldine seisund on väga rahulik, mistõttu tekkis talle silme ette pilt väga varasest hommikutunnist.

Lauri Jõelehe uue teose "Stella matutina" ("Koidutäht") kannab ette klaveriduo Kadri-Ann Sumera & Talvi Hunt 23. aprillil kell 19 Heino Elleri muusikakooli Tubina saalis. Kontserdist teevad ülekande EMP TV ja Klassikaraadio.